Kuu näitas tagakülge
Maast 1,5 miljoni kaugusele saadetud planeeti pildistav ja kosmoseilma jälgiv observatoorium tabas 21. juulil Kuu üle planeediketta libisemise. Ülesvõte näitlikustab, et kaaslane on oluliselt tuhmim, kui inimsilm öösel arvata lubaks.
Kosmoseobservatoorium DSCOVR jõudis Lagrange punkti L1 juuni alguses. Päikese ja Maa vahele jäävas ruumiosas on Päikese ja Maa gravitatsiooniväljad võrdse tugevusega, misläbi peab uurimisaparaat kulutama oma orbiidi säilitamiseks minimaalses koguses kütust. Samuti saab observatoorium pildistada alati Päikese poole suunatud ja seega valgustatud Maa poolkera.
Kuna DSCOVR asub Maast veidi rohkem kui neli korda kaugemal kui Kuu, oli ainult aja küsimus, kui observatooriumi EPIC kaamera ette jääb Kuu tagumine külg. Kaaslase poolkera, mida nägi inimkond esmakordselt alles tänu 1959. aastal orbiidile saadetud Nõukogude Liidu uurimisaparaadile Luna 3.
Kuu üle planeediketta libisemine võttis veidi vähem kui viis tundi. Animatsiooni loomisel võeti aluseks kolmel nähtava valguse lainepikkusel iga viie minuti tagant tehtud ülesvõtted. Kolme kanali kombineerimisel saadud kaadritel võib Kuu paista harjumatult tumedana, vähemalt tumedana kui öösel taevas.
Ometigi on DSCOVR pilt reaalsusele lähemal. Kuult peegeldub keskmiselt tagasi vaid 12 protsenti sellele langevast valgusest, sama palju kui kulunud asfaldilt. Maa keskmine albeedo on seevastu 0,3, pilvedelt võib tagasi peegelduda isegi kuni 90 protsenti valgusest.
Maalt vaadatuna paistab aga Kuu öösel oluliselt eredamana üldise valgusnappuse ja tumedama tausta tõttu. Silma jõudva valgushulga kasvades muutuvad erinevused erinevatelt objektidelt peegelduva või neilt lähtuva valguse hulgas samaväärse erisuse korral järjest märkamatumaks.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa