Pandade laiskuse taga on bambuse söömine
Ainult bambusest toituvate pandakarude ainevahetust uurinud bioloogid leiavad, et kaloritevaese toidu tõttu on selle kiirus tüüpilise sama raske imetaja omast rohkem kui 2,5 korda aeglasem. Samuti on tavapärasest väiksemad nii looma aju, süda, neerud kui maks.
Pandakarusid võib pidada ainsateks lihasööjateks, kes on miljonite aastate vältel toimunud evolutsiooni vältel liha söömisest loobunud. Loomade soolestiku pikkus pole aga pärast nihet oluliselt muutunud ja on võrreldav tüüpiliste karude omaga. Kuigi ainult taimedest toitudes suudavad elus püsida pandadest ka oluliselt suuremad loomad, jääb pandakarude soolestikust ja selle poolt sünteesitavatest ensüümidest vajaka, et eraldada bambusest võrreldavas koguses energiat. Nõnda sööb tüüpiline panda päevas 10-20 kilogrammi jagu bambust.
Teadlased on seeläbi oletanud, et loomade ainevahetuse kiirus peab olema teistest imetajatest oluliselt aeglasem. Hüpoteesile annab uut toetuspinda Austraalias asuva Aberdeeni ülikooli teadlaste uuring. John Speakman kasutas kolleegidega viie vangistuses ja kolme vabas looduses elava panda metabolismi kiiruse määramiseks kahe erineva keemilise teisendiga rikastatud vett.
Töörühm leidis, et loomade ainevahetuse kiirus on vaid 38 protsenti keskmise 90 kilogrammi kaaluva imetaja omast. Näitaja poolest võiks pandakarusid liigitada pigem reptiilide sekka.
Speakman üritas ka välja selgitada, mille arvelt või kuidas loomad energiat säästavad. Eelnevalt kogutud lahkamisandmete põhjal leidis ta kolleegidega, et pandade aju, neerud ja maks on vastavalt 18, 25,5 ja 37,2 protsenti väiksemad, kui võiks oodata loomade kehamassi alusel. GPS-saatjatega kogutud andmetest võis lisaks välja lugeda, et pandad liiguvad tunnis keskmiselt vaid 26,9 meetrit.
Ainevahetuse kiirust aitavad teadlaste sõnul langetada pandade geenis leiduvad mutatsioonid, mis mõjutavad nende veres leiduvate peamiste türoidhormoonide T3 ja T4 hulka. Vastavate hormoonide nappuse all kannatavad inimesed kaeblevad sageli külmatunde üle. Toitainete lagundamisel väheneb ajaühikus liiga vähe energiat, et hoida kehatemperatuuri normi piires. Pandakarusid katab aga troopikaliigi kohta ebatüüpiliselt paks kasukas, mis aitab Speakmani ja ta kolleegide hinnangul hoida soojuskadu minimaalsena.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa