Projekti eripärad
„Satelliit hakkab täitma kaugseiremissiooni ehk sellel saab olema peal kaamera. /.../ See on selles mõttes unikaalne, et see töötab lainskäneerimise põhimõttel, pildistades mitte ühte kaadrit korraga, vaid vastavalt sellele, kuidas see kosmoses liigub, lisab see fotole järjest uusi piksleid. Tehnoloogia on levinud siiani suurtel seiresatelliitidel. Me pole teadlikud, et ühel kuupsatelliidimissioonil oleks seda siiani kasutatud,“ tutvustas TTÜ-Mektory kosmosekeskuse juht Mart Vihmand projekti eripärasid.

Seejuures oleks võimalik muuta pilti hüperspektraalseks ehk sel oleks nii nähtava kui infrapunavalguse kihid. Kaamera lõplik kuju ja disain on veel lahtine. Olemas on selle esialgne kavand. Kaamera lahutusvõime jääb plaanide kohaselt 100 meetri lähedale.

„Teine oluline missioon on satelliidil kõrgsagedusliku raadiosaatja katsetamine, et kaamera tehtud pilte üldse alla Maa peale saada,“ selgitas Vihmand. Kui Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 raadiomajakas saatis signaale sagedusel 437,250 MHz, siis TTÜ-Mektory satelliit hakkaks andmeid edastama üle 10 GHz'sel sagedusel. Kõrgem lainesagedus võimaldab edastada korraga rohkem andmeid.

Kuupsatelliitide kontekstis ebatavalise raadiosageduse kasutamine nõuab uue maajaama rajamist. „Kui tavaliselt piisab kuupsatelliitidega suhtlemiseks katusele suuri televiisoriantenne meenutavate antennide paigaldamisest, siis meil tuleb sinna juurde veel üks hiiglaslik parabool, mis hakkab vastu võtma kõrgemal sagedusel saabuvaid andmeid. Kuupsatelliitidega pole nii suurte andmemahtudega sellisel sagedusel seni midagi eriti tehtud. See saab olema päris kõva väljakutse,“ nentis Mektory katusele maajaama ehitama hakkava Telegrupp AS juhatuse esimees Ivo Remmelg.

Maajaama ei rajata n-ö üheks korraks. „Oleme plaaninud selle üles ehitada selliselt, et Mektory enda kosmosetuba ja tudengid saaksid seda kasutada ükskõik mille jälitamiseks kosmoses. Seega pole see otseselt seotud niivõrd konkreetse satelliidiga,“ märkis esimees. Jaam peaks kava kohaselt valmima järgmise aasta kevadeks. Osa tööst teevad ära tudengid.

Tarkvara
Missioonijuhtimistarkvara arendamisel teeb TTÜ tihedat koostööd tarkvaraarendusettevõttega CGI Eesti, mille inseneride oskusteavet kasutati ka ESTCube'i juures. „Väga suures plaanis projektid ei erine. Mingid teadmised-lahendused on ESTCube'i projektist olemas, mida saame taaskasutada, kuid on kindlasti kohti, mida saame parandada. Üldiselt peame aga n-ö vähem kompama,“ mõtiskles CGI Eesti kosmosemeeskonna projektijuht Kaarel Hanson.

Samas plaanib ettevõte katsetada paari uut lahendust, milleks puudus varem võimalus. „See pole küll veel konkreetselt kokku lepitud, kuid meid huvitavad turvalahendused satelliidi ja Maa vahelise kommunikatsiooni osas,“ lisas projektijuht.

Tarkvara arendamise juures on tähtis roll üliõpilastel. Ettevõtte insenerid tegelevad eeskätt nende juhendamisega. Hanson märkis, et ESTCube'i projekt õpetas neid arvestama tudengite tööjõu eripäradega. „See on väga voolav. Me ei saa neid kohelda kui 100-protsendilise koormusega spetsialiste, vaid neil on oma ajakava ja tegemised. Kuna nad teenivad selle käigus vaid teadmisi, siis on nende motivatsiooni ülal hoidmine keeruline protsess,“ nentis ta. Sellele vaatamata ilmutasid mitmed projektis osalenud üliõpilased huvi ettevõttes töötamise vastu.

Identiteediküsimus
Paratamatult ei saa mööda ka võrdlusest 2013. aasta mais orbiidile saadetud ESTCube-1'ga. Kosmosekeskuse juhi hinnangul on peamiseks erinevuseks projekti suunitlus. Kui ESTCube'i missioonide käigus keskendutakse pigem teadusele, siis TTÜ-Mektory programmis pannakse suuremat rõhku inseneeriale ning tudengite, ettevõtete ja teadlaste vahelise koostöö arendamisele „Meil on samamoodi tudengid ja tudengiprojekt. Siin on lihtsalt partnerite huvid, kes tahavad mingeid tehnoloogiaid rohkem testida,“ märkis Vihmand.

Vihmand ei lase end ESTCube-1 elektrilise päikesepurje eksperimendi nurjumisest heidutada. „Mina hindan ESTCube'i projekti väga kõrgelt. Seal tehti ära kõik missioonile vajalikud alasüsteemid. Nüansid, mis on ühele kosmosemissioonile vajalikud. Maal olev inimene saab anda satelliidiprojekti juures endast lihtsalt parima. /.../ Ükski inimene ei saa võtta täit sajaprotsendilist garantiid, kui selles on segatud sellised valdkonnad, mis pole otseselt ette ennustatavad,“ nentis kosmosekeskuse juht.

Hind ja ajakava
TTÜ-Mektory tudengisatelliidi projekti kogumaksumus koos maajaama rajamise ning tehiskaaslase orbiidile toimetamisega jääb Vihmandi hinnangul ilmselt 500-600 tuhande euro vahele. Kosmosekeskuse juht rõhutab, et tehiskaaslast võib pidada maailma kontekstis siiski suhteliselt odavaks. „See number oleks palju suurem, kui seda peaks tegema mujal maailmas teistel tingimustel töötavad organisatsioonid,“ märkis Vihmand.

Tehiskaaslase lõplik disain valmib kava kohaselt järgmise aasta alguses, järgnevad paar kuud kuluvad satelliidi testimiseks ja kokkupanemiseks. „Järgmisel aastal soovime näha seda satelliiti valmisehitatuna maapeal ja tõenäoliselt ülejärgmine aasta võiks olla üles lennutamine,“ laiendas Vihmand.

Kosmosekeskuse juht loodab, et programm saab jätku. Nii saaks tulevikus anda tudengitele nii satelliidi kontrollimise ja juhtimise kui selle ehitamise kogemus. „Meie projekti käigus võiks igal aastal Eesti juurde saada 20-30 uut kosmoseinseneri, kelle kvalifikatsioon võimaldaks neil töötada kõigis kosmoseagentuurides ja -firmades,“ lisas Vihmand. Kosmosekeskuse juht teeb panuse planeetidevaheliste missioonide ja mehitatud kosmoselendude kasvavale populaarsusele, mis kasvataks tema hinnangul nõudlust ka väiksemate satelliidimissioonide järele.