Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Valge kääbus sünnitas Linnutee kõige kiirema tähe

Autor/allikas: NASA/ESA/P. R. Lapuente/S. Geier

Suurem osa Linnuteel leiduvaid tähti on sellega gravitatsiooniliselt seotud. Viimastel kümnenditel on astronoomid leidnud käputäie tähti, mille liikumiskiirus ületab galaktikast põgenemiseks vajalikku kiirust. Rühm teadlasi on nüüd tuvastanud kuuma alakääbuse, mille kiirus ulatub 4,2 miljonini kilomeetrini tunnis – tähe paiskas tõenäoliselt ilmaruumi supernoovaplahvatus.

Valdav enamik hüperkiirusel liikuvatest tähtedest pagendas astronoomide loodud mudelite kohaselt Linnuteelt selle keskmes tiirlev supermassiivne must auk. Kuna kolme massiivset keha hõlmavad süsteemid on tavaliselt juba olemuslikult ebastabiilsed, saadetakse musta augu lähistele sattunud kaksiktähesüsteemi üks liige varem või hiljem suurel kiirusel galaktika äärealade suunas. Mõnikord ületab taoliselt tähele antud kiirus Linnutee paokiirust. Astronoomid oletasid, et sama saatusega oli ka 2005. aastal leitud kuum alakääbus US 70.

Heeliumit põletanud punase hiiglase kunagine tuum jäi uuesti teadlaste huviorbiiti hoopis teisel põhjusel. Stefan Geieri töörühm otsis hoopis tähte, mis on üleelanud Ia-tüüpi supernoova plahvatuse. Astronoomid kasutavad galaktikate üheks kõige energeetilisemaks sündmuseks peetavaid täheplahvatusi kosmiliste mõõdupuudena, mille abil hinnata galaktikate ja tähtede kaugust. Ia-tüüpi supernoovaplahvatuste olemuse mõistmine on seeläbi universumit kirjeldavate kosmoloogiliste mudelite vundamendiks.

Tähed saavad Ia-tüüpi supernoovana plahvatamiseks vajaliku kriitilise massini jõuda mitmel moel. Neist üks näeb ette oma elu lõpule jõudnud tähtede kokkupõrget. Teine aga veel täies elujõus tähte ja valget kääbust, kes oma kaaslaselt gaasi röövib. US 70 liikumis- ja pöörlemiskiirus oli kooskõlas viimase stsenaariumiga. Töörühm leidis kuuma alakääbuse liikumistrajektoori uurides kinnitust, et see ei saanud pärineda Linnutee keskme lähistelt. Tähe pidi linnuteelt pagendama teine mehhanism – näiteks supernoovaplahvatus.

Kuum alakääbus pidi selleks töörühma arvutuste kohaselt tiirlema valge kääbusele väga lähedal, tehes selle ümber tiiru vähem kui kümne minutiga. Oletuse täiendavaks kinnitamiseks plaanib Geier kolleegidega uurida kuuma alakääbuse pinda, et otsida sellelt jälgi ainult supernoovaplahvatuse käigus sündivatest raskematest elementidest. Nii või teisiti võib tähte pidada aga hetkel Linnutee kõige kiiremaks kaardistatud täheks. Keha liigub kiirusega 1200 kilomeetrit sekundis ehk 4,2 2,6 miljonit kilomeetrit tunnis.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: