Soojenev kliima kahjustab metsi juba praegu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PM/Scanpix

Üha soojenev ja niiskemaks muutuv kliima soodustab puude seenhaiguste levikut, ilmnes rahvusvahelise teadlaste rühma uuringust. Seenhaigused koos keskkonnast tulenevate teguritega mõjutavad aga Eesti metsi juba praegu.

Seenhaiguse põdemine tekitab puule bioloogilist stressi ja sellega võitlemiseks eraldab see mitmesuguseid lenduvaid stressihormoone, mis osalevad atmosfääri keemilistes protsessides. Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets selgitas ERRi raadiouudistele, et see muudab meie sissehingatava õhu kvaliteeti.

Laiaskaalalistest protsessidest tõi Niinemets näiteks aerosoolide tekke, mida me samuti sisse hingame. Lisaks aga takistavad aerosoolid päikesekiirguse läbitulemist atmosfäärist. Aerosoolide kondenseerumisel moodustuvad pilved, mille mõju päikesekiirguse läbitulekule on veel oluliselt suurem.

Kõige otsesem mõju on muutustel Ülo Niinemetsa sõnul taimedele endile, sest põhjalaiuskraadidel pikendab kliima soojenemine taimede produktsiooni aega, aga see mõju ei saa olla üheselt positiivne, sest mängus on mitmeid tegureid. Niinemetsa sõnul võib see kaasa tuua ka mitmesuguste taimepatogeenide intensiivsema kasvu.

Eesti maaülikooli dendropatoloogia dotsendi Rein Drenkhani sõnul soodustab soojenev ja niiskemaks muutuv kliima nii juba teadaolevate seente aktiveerumist kui ka uute sissetungivate liikide levikut. See aga mõjub halvasti metsale. "Puud lihtsalt kannatavad seenhaiguste tõttu võib-olla rohkem kui varem." See väljendub näiteks selles, et puid ei kasva juurde nii palju kui oodatud. "Mõne puuliigi kasv võib tõesti tagasi minna," ütles Drenkhan ja tõi näiteks saaresurma, mida esineb kogu Euroopas. See on tingitud haigusest, kuid haigus omakorda on tingitud mitmetest erinevatest teguritest – ilmastikust, seenpatogeenist ja haiguspatogeenist.

Kliima soojenemise mõju ilmestab see, et juba on Eesti metsades märgata sissetunginud seenhaiguste liike. "Me teame praegu juba mitmeid invasiivseid liike nagu näiteks männik on mitmed okkahaigused ja on selge," ütles Drenkhan. Haigused ei levi igal pool Eestis ühtmoodi. Mõnd haigust levib rohkem Lõuna-, mõnd Põhja-Eestis.

Võimalike abinõudena näeb Rein Drenkhan haigemate puude maharaiumist ja haiguste suhtes vastupidavamate puukloonide seemnete korjamist ning külvamist.

Toimetaja: Marju Himma



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: