Soojenev kliima kahjustab metsi juba praegu

Üha soojenev ja niiskemaks muutuv kliima soodustab puude seenhaiguste levikut, ilmnes rahvusvahelise teadlaste rühma uuringust. Seenhaigused koos keskkonnast tulenevate teguritega mõjutavad aga Eesti metsi juba praegu.
Seenhaiguse põdemine tekitab puule bioloogilist stressi ja sellega võitlemiseks eraldab see mitmesuguseid lenduvaid stressihormoone, mis osalevad atmosfääri keemilistes protsessides. Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets selgitas ERRi raadiouudistele, et see muudab meie sissehingatava õhu kvaliteeti.
Laiaskaalalistest protsessidest tõi Niinemets näiteks aerosoolide tekke, mida me samuti sisse hingame. Lisaks aga takistavad aerosoolid päikesekiirguse läbitulemist atmosfäärist. Aerosoolide kondenseerumisel moodustuvad pilved, mille mõju päikesekiirguse läbitulekule on veel oluliselt suurem.
Kõige otsesem mõju on muutustel Ülo Niinemetsa sõnul taimedele endile, sest põhjalaiuskraadidel pikendab kliima soojenemine taimede produktsiooni aega, aga see mõju ei saa olla üheselt positiivne, sest mängus on mitmeid tegureid. Niinemetsa sõnul võib see kaasa tuua ka mitmesuguste taimepatogeenide intensiivsema kasvu.
Eesti maaülikooli dendropatoloogia dotsendi Rein Drenkhani sõnul soodustab soojenev ja niiskemaks muutuv kliima nii juba teadaolevate seente aktiveerumist kui ka uute sissetungivate liikide levikut. See aga mõjub halvasti metsale. "Puud lihtsalt kannatavad seenhaiguste tõttu võib-olla rohkem kui varem." See väljendub näiteks selles, et puid ei kasva juurde nii palju kui oodatud. "Mõne puuliigi kasv võib tõesti tagasi minna," ütles Drenkhan ja tõi näiteks saaresurma, mida esineb kogu Euroopas. See on tingitud haigusest, kuid haigus omakorda on tingitud mitmetest erinevatest teguritest – ilmastikust, seenpatogeenist ja haiguspatogeenist.
Kliima soojenemise mõju ilmestab see, et juba on Eesti metsades märgata sissetunginud seenhaiguste liike. "Me teame praegu juba mitmeid invasiivseid liike nagu näiteks männik on mitmed okkahaigused ja on selge," ütles Drenkhan. Haigused ei levi igal pool Eestis ühtmoodi. Mõnd haigust levib rohkem Lõuna-, mõnd Põhja-Eestis.
Võimalike abinõudena näeb Rein Drenkhan haigemate puude maharaiumist ja haiguste suhtes vastupidavamate puukloonide seemnete korjamist ning külvamist.
Toimetaja: Marju Himma