Uuring: vene põhikoolide õpilaste ebapiisav eesti keel takistab gümnaasiumis õppimist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Kolmandik vene õppekeelega põhikoolide õpilastest ei saavuta eesti keeles nõutavat B1 taset. Lisaks pole see tase ka piisav eestikeelseks aineõppeks gümnaasiumis, vaja oleks vähemalt B2 taset.

Sellised faktid tulevad välja haridusministeeriumi avaldatud analüüsist. Üleminek eestikeelsele aineõppele on tekitanud koolides olukorra, kus gümnaasiumis peavad eesti keeles õppima paljud noored, kes ei saa põhikoolis selleks piisavat ettevalmistust.

Tõsiseid probleeme on ligikaudu kolmandikus koolides, kus üle poole õpilastest ei saavuta B1 taset. Nendes koolides õpib ligikaudu veerand kõigist venekeelsete põhikoolide lõpetajatest.

"Eesti keel on sotsiaalne oskus, mille peavad omandama kõik õpilased juba põhikooli lõpuks. See on vajalik selleks, et tagada noorte konkurentsivõime tööturul ja laialdased võimalused edasi õppimiseks," ütles haridusminister Jevgeni Ossinovski.

Pisut enam B1 tasemega põhikoolilõpetajaid

Siiski tuleb uuringust välja ka üksjagu positiivset. Näiteks on viimase nelja aastaga paranenud tugevate tulemustega põhikoolide eesti keele eksami tulemused – keskmine eksamihinne tõusnud 5 protsendipunkti võrra). Nõrkade tulemustega koolide tulemus aga jäänud samale tasemele.

Lisaks tuuakse välja, et põhikoolis B1 keeletaseme saavutanute osakaal on kasvanud. 2011. aastal oli see 56%, 2014. aastal 63%. Samas on riiklikus õppekavas põhikooli tasemel nähtud ette üle tuhande eesti keele tunni, mis peaks tagama märksa parema keeleoskuse, nendivad uuringu koostajad.

Koolijuhtide hinnangul on põhikoolilõpetajate ebapiisav eesti keele peamine takistus eestikeelse õppe rakendamisel. Gümnaasiumis heaks edasijõudmiseks peavad koolijuhid vajalikuks, et õpilased saavutavad B2 taseme.

Sama kinnitavad töörühma koolivisiidid: õpilaste eesti keele oskuse tase 10. klassis on väga erinev ja see teeb eesti keeles ainete õpetamise keeruliseks. Õpilased tulevad lugemise ja kuulamisega paremini toime kui rääkimise ja kirjutamisega, mis takistab nende aktiivset osalemist õppeprotsessis.

Koolide lõikes statistikat vaadates selgub, et 59 venekeelsest põhikoolist vaid kaheksas saavutas 90% õpilastest B1 taseme. Oli veel kaheksa kooli, kus 75% õpilastest saavutas B1 taseme.

Edasi venekeelses kutseõppes

Aastas lõpetab põhikooli vene õppekeelega õppes üle 2000 noore, neist veidi üle poole jätkab statsionaarse õppega gümnaasiumis, kus hiljemalt alates 2011. aastast õpetatakse 60% ainetest eesti keeles. Võrreldes eesti õppekeelega põhikooli lõpetajatega läheb suhteliselt suur osakaal vene õppekeeles põhikooli lõpetajatest e 37-38% kutsekooli, kusjuures valdav enamik õpib venekeelses kutseõppes.

Võrreldes gümnaasiumides eestikeelsele aineõppele üleminekueelset (enne 2011) ja -järgset aega, selgub, et kutsekooli-minejate osakaal venekeelse põhikooli lõpetajate hulgas pole kasvanud, ehk venekeelne kutseharidus pole vaid keele tõttu muutunud noorte hulgas populaarsemaks, mida kardeti protsessi alguses. Veidi on kasvanud nende noorte osakaal, kes valivad peale venekeelse põhikooli lõpetamist gümnaasiumi tasemel keelekümblusprogrammi.

Viimase 10 aastaga (2005-2014) on kahekordistunud keelekümblusprogrammis osalejate arv ja samas kahanenud eesti õppekeelega koolis õppivate eesti keelest erineva emakeelega laste arv.

Fakte vene koolide eesti keelele üleminekust:
* Kõik vene õppekeelega koolid on järginud 2007. aastal alanud riiklikku eestikeelsele õppele ülemineku mudelit.

* Alates 2011/12. õppeaastast on üleminek jõudnud oma soovitud tulemuseni ja eestikeelne aineõpe ehk, et vähemalt 60 protsenti gümnaasiumi õppetööst on eesti keeles, on hoogu sisse saamas. Vaatamata sellele, et üleminekut on pikka aega ette valmistatud ei kulge see siiski kergelt ja sujuvalt.

* Õppekavas ei tehta nõuetes mööndusi ega arvestata sellega, et teises keeles õppides kulub lõimitud aine- ja keeleõppeks enam aega. Kuigi selle üle on avaldanud muret eesti keeles aineid õpetavad õpetajad ja ka õpilased, siis gümnaasiumi riiklik õppekava seda eraldi ei käsitle.

Mis on aga need põhjused, mille vene emakeelega õpilased toovad välja, miks on vaja õppida eesti keelt?

Venekeelsed vanemad eelistavad eesti lasteaedu

2011. aastal tehtud Integratsiooni Monitooring näitas, et eestikeelset põhiharidust eelistab oma lastele või lastelastele kolmandik (32%) vene emakeelega vastajatest. See on vaid veidi vähem populaarne valik, kui venekeelne õpe, mida pooldas 37% vastanuist. Keelekümblust eelistab veerand vastanuist. Vaid 7% eestlastest ja 13% venelastest ei poolda üldse mitmekeelset ja – kultuurilist klassi.

Eestlased eelistavad kõige rohkem (43%) sellist varianti, kus klassis on mõned üksikud mitte-eesti emakeelega lapsed, venelased pigem (46%) sellist varianti, kus umbes pooled on mitte-eesti emakeelega. Uuringust selgub, et suisa 78% vene kodukeelega vastajatest eelistab oma lapse panna eestikeelsesse lasteaeda. Suur osa neist peab vajalikuks, et teisest rahvusest laste jaoks oleksid nende emakeelt valdavad abikasvatajad.

Eesti keelest erineva emakeelega õpilased põhikooli eestikeelses õppes ja keelekümblusprogrammis ning nende osatähtsus kõigist eesti keelest erineva õppekeelega põhikooli õpilastest Eesti üldhariduskoolides.

Plaanid keeleoskuse parandamiseks

Haridusminister tutvustas täna parema hariduse ja parema keeleoskuse plaani vene emakeelega noortele. Muuhulgas on alustatud õpetajate täiendava koolitamise, spetsiaalsete õppematerjalide loomise ning eesti- ja venekeelsete noorte ühistegevuse programmidega.

"Parema hariduse ja parema keeleoskuse plaan on üles ehitatud just seda eesmärki silmas pidades," ütles Ossinovski. Minister lisas, et suur hulk praegu gümnaasiumis õppivaid lapsi ei suuda ebapiisava eesti keele oskuse tõttu ka aineteadmisi omandada. "On hariduslikult vastutustundetu panna lapsed õppima keeles, millest nad tegelikult aru ei saa, kusjuures tihti on ka eesti keeles õpetavate õpetajate riigikeele oskus ebapiisav," ütles Ossinovski.

Haridusministeerium on vene emakeelega noorte keeleõppe kvaliteedi tõstmiseks algatanud mitmeid projekte. Teiste hulgas on õpetajate individuaalne ja süsteemne eesti keele õpe, et aastaks 2020 saaksid koolituse 350 lasteaia- ja põhikooliõpetajat. Uuendatakse õppematerjale, tutvustatakse õpetajatele uuenduslikke keeleõppevõtteid, korraldatakse Eesti-sisest õpilasvahetust ning laiendatakse keelekümblust.

Kõigeks selleks on järgneva viie aasta jooksul ette nähtud 11 miljonit eurot, aastas kulub sellele keskmiselt 1,8 miljonit.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: