Viigerhülgeid jääb järjest vähemaks ({{commentsTotal}})

Eesti aasta loomaks valiti sellel aastal viigerhüljes. Kuigi liigil pole Läänemeres looduslikke vaenlasi, on nende arvukus viimastel aastatel hülgeuurija Mart Jüssi sõnul oluliselt langenud.

„Eestis on neid jäänud tuhatkond, mida on hüljeste kohta väga vähe. /.../ See ei ole hea märk tegelikult. Kunagi on neid siin olnud ikka sadades tuhandetes,“ tõdes Jüssi. Kuigi Lääne-Eestis ja saartel on viigerhüljes nende arvukust arvestades veel suhteliselt tavaline, siis mujal Eestis on nende silmamine hülgeuurija hinnangul võrreldav päikesevarjutuse nägemisega. Viigrid on tõmbunud pigem Soome lahe idaossa.

Läänemeres võib hüljeste allakäigus süüdistada inimesi.„Alates 1980. aastast on see loomaliik täieliku kaitse all. Sellele vaatamata on ta praktiliselt hääbunud. /.../ Kui ta on siin 10 000 aastat elanud ja 35 aastat läheb ainult selleks, et ta peab siit lahkuma, siis peame mõtlema, mida on inimene Läänemerele teinud,“ tõdes Jüssi.

Teadlase sõnul on viigerhülged tavaliselt suhteliselt paigatruud. „See ainult lisab inimestepoolse tähelepanu vajadust ja kohustust tema elupaikadega tegeleda ja kindlustada, et need on puhtad, turvalised ja hülged saaksid seal hakkama,“ sõnas Jüssi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Terevisioon



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: