Saimaa hülge geenistu on väga vaene ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Tomi Kapio K/Creative Commons

Ida-Soomes käänulises Saimaa järves elab saimaa hüljes. Saimaa hüljes on magevee hüljes, aga Läänemere viigerhülge alamliik. Teda on alles jäänud väga vähe – umbes 300 isendit. Ja nagu nähtub nüüd Ida-Soome ülikoolis doktoritöö kaitsnud teadlase Mia Valtoneni uuringust, on saimaa hülge geneetiline mitmekesisus äärmiselt väike.

Saimaa hüljes on niigi väljasuremise äärel. Ent tema vähene geenirikkus ehk teisipidi öeldes suur geenivaesus on nüüd veel üks lisategur, mis annab hülgekaitsjatele ohutunnet juurde. Saimaa hülged on oma väikese arvu juures jagunenud veelgi väiksemateks alampopulatsioonideks, mille vahel on väga vähe läbikäimist.

Valtonen töötas koos kolleegidega välja meetodi, mis võimaldas üksikuid hülgeid tuvastada, ja jälgis hülgepopulatsiooni genoomika elu nende sünnituspaikadest kogutud platsentaproovidest tehtud geenianalüüsi põhjal. Geeniproove võttis ta ka surnud hüljestelt. Võrdluseks võttis ta samasuguseid proove ka Läänemere viigritelt ja nende teiselt magevee alamliigilt – laadoga hüljestelt.

Saimaa hülged, nagu ka laadoga hülged, keda on alles jäänud märksa rohkem – mitu tuhat isendit, kujunesid välja pärast mandrijää taandumist kümmekond tuhat aastat tagasi, kui osa mereviigreid jäi neisse uutesse suurtesse järvedesse teistest eraldi elama. Eelmisel sajandil langes saimaa hüljeste arvukus kõvasti, sest neid kütiti ja notiti üsna hoolega, et nad vähem kalavarusid hävitaksid. Nüüd siis tuleb neid aga sedavõrd hoolikamalt kaitsta.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: