Arktika keskmine õhutemperatuur on alates 1970. aastatest 2 °C võrra tõusnud. Viimasega kaasnevalt on ka suvise merejää ulatus ja lumekattega päevade arv vähenenud. Sellest tingitud albeedo vähenemine toimib positiivse tagasisidena, mis piirkonna keskmist temperatuuri veelgi tõstab.

Californias asuva Scrippsi okeanograafia instituudi teadlased võtsid nähtuse ulatuse uurimisel aluseks Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri CERES satelliidi poolt kogutud andmed ja kombineerisid neid varasemate satelliidivaatlustega. Nii leidsid nad, et albeedo väärtus on alates 1979. aastast langenud 0,52-lt 0,48-ni. Töörühma arvutuste kohaselt moodustab seetõttu neelduv lisaenergia umbes neljandiku samal ajaperioodil atmosfääri paisatud süsihappegaasi poolt lõksu püütud soojusenergiast.

Energia neeldub esmajoones Põhja-Jäämeres, kus selle edasist liikumist raske jälgida on. Siiski pärsib see talvel tõenäoliselt ookeani jääkatte taastumist. Ameerika Teaduse Edendamise Ühingu aastakohtumisel esitletud tulemuste kohaselt on viimase veerandsaja aastaga rohkem kui nelja aasta vanuse jää osakaal langenud 26 protsendilt seitsme protsendini.