Ookeanide hapestumine kahjustab kalmaare

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Christopher Glenn/Creative Commons
Priit Ennet

Maailmamere hapestumine võib avaldada suurt mõju kalmaaridele. Kalmaarid on aga tähtsad nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult ning seetõttu võivad nende peajalgsetega toimuvad muutused kaasa tuua suuri muutusi ka merekeskkonnas ja rannikualade majanduselus.


Ookeanide happesus on viimase 150 aasta jooksul pidevalt kasvanud, põhjuseks süsihappegaasi hulga kasv atmosfääris ja seetõttu ka selle gaasi hoogustunud lahustumine vees.


Ameerika Ühendriikide Woods Hole'i okeanograafiainstituudi teadlased eesotsas Max Kaplaniga korjasid Atlandi ookeanist kalmaare ja panid need akvaariumi elama.


Emased kalmaarid munesid siis mõne aja pärast akvaariumi ka mune ja teadlased viisid need munad kahte väiksemasse akvaariumi. Ühes neist väiksematest akvaariumidest oli sees Atlandi ookeanist võetud merevesi. Teises ka, aga teises akvaariumis oli vee happesust tõstetud sellisele tasemele, kuhu see arvatakse jõudvat saja aasta pärast.


Selgus, et happesemas vees kulus kalmaaripoegade munast koorumiseni kauem aega, seal ilmale tulnud kalmaarid olid täiskasvanuks saanuna väiksemat mõõtu kui tavaveekalmaarid ja nende tasakaalumeeleelundis statotsüstis asuv kristall oli kehvemini moodustunud. Kehvasti arenenud tasakaaluelundist tulenev vilets kehaasenditunnetus on kalmaarile kindlasti kahjulik ja ka munade pikem küpsemisaeg on ohtlik, sest suurendab tõenäosust, et keegi kala või muu veeloom merepõhjas kaitsetult lebavad munad põske pistab.


Kaplan ja kaasautorid kirjutavad kalmaariuuringust ajakirjas PLOS ONE.


Vaata veel:

Study reveals more acid seas could alter early development of Atlantic longfin squid (PhysOrg)


Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: