Eesti kanakull talvitus Vene kanatehast rüüstates

Meie laiuskraadil elavad linnud lendavad talvituma lõunasse. Vähemasti üks kanakull lendas aga hoopis põhja – Venemaale. GPS lubab arvata, et lind rüüstas seal kohalikku broilerifarmi, selgub Eesti maaülikooli zooloogia kaasprofessori Ülo Väli teadusartiklist.
Aastatel 2022 kuni 2024 teadlaste jälgimisel olnud emaslinnu GPS-signaal tabati kümnel korras just kanakasvanduse kõrvalt. Nii et isegi, kui siseminister Igor Taro sõnul paneb Eesti detsembris ilmselt kinni ka Vene piiripunktid, ei takista see loomadel ja lindudel omasoodu liikuda.
Faktilist tõestust kulli küttimistööst Nižni Novgorodi oblastis Pervomaiski linna lähistel asuvast kanalast siiski pole. Kuna GPS-i alusel on tegemist kinnise kasvandusega, leidis Väli, et suurema tõenäosusega toitus kanakull kas selle ümbruses olevatest kanaraibetest või tuvidest.
Tavapäraselt kujutame tuntud lastelaulust "Lapsed, tuppa" eeskujul, et linnud lähevad talvituma lõunamaale. Väli jälgimise all olnud kanakull otsustas suunduda hoopis põhja.
Teadlase sõnutsi on kanakull üldiselt pigem paikse elustiiliga ning isaslinnud jõuavad pesast vaid paari kilomeetri kaugusele. Emased kanakullid on pisut liikuvamad, kuid et lind lendaks pesast pea 300 kilomeetri kaugusele, on harukordne.
Selle taga võib olla üks mitmest võimalusest, rääkis Väli. Jälgimise all olnud lind võis kas Pervomaiski kandis sündida, seal noorusajas ehk esimese kahe eluaasta jooksul, kui liik rohkem ringi liigub, n-ö uudistamas käia või jõudnud toitu otsides sinna hilisemas elueas. Viimane on aga Väli sõnul ebatõenäolisem.
Tavatu on seegi, et kanakull lendas Venemaale üle mere, selgitas Väli. "Üldiselt ei armasta röövlinnud üle vabavee minna, aga seal ei olnud lendamiseks lihtsamat teed," ütles ta.
Erakordsus on seotud umbes rongasuuruse röövlinnu kehaehitusega. Nimelt on kanakullil lühikesed tiivad ja pikk saba. See näitab, et liik on kohastunud eluks metsas ning teeb Väli sõnul konkreetse isendi rände selle võrra üllatavamaks.
Ukraina sõjast ei jää puutumata ka ornitoloogia
Ornitoloogid jälgisid kanakulli elukaart tikutoosi suuruse GPS-seadmega, mis kinnitatakse linnule külge nagu seljakott. Kusjuures oli seekordne seadme kinnitamine Väli sõnul lihtne. "Üks tore Põlvamaa talumees püüdis ta oma kanaaiast kinni ja selle asemel, et ta maha lüüa, nagu ilmselt paljud inimesed oleks teinud, andis ta sellest ornitoloogidele teada," rääkis ta. Nii ei kulunudki teadlasel endil linnu püüdmisele aega.
Seesama GPS-seade jagab linnu asukohta satelliitidega. Kuigi ornitoloogid jälgisid lindu Ukraina täiemahulise sõja esimestel aastatel, ei olnud Välil enda sõnul sellega probleeme.
Nüüdseks on olukord aga muutunud ning nagu kinnitas teadlane, siis pole sõda ka ornitoloogi tööd puutumata jätnud. "GPS-i segamine on [Venemaal] päris tõsine juba, enam ei saa isegi lindude liikumist korralikult jälgida," nentis Väli.
Lisaks võib linnu jälgimisel probleemiks osutuda seade ise. GPS-seade saab toidet päikesepaneelidelt. "Kui on talvine ja hall-hall ilm, siis ega see ei toida paneeli akut, mis seal sees on," sõnas Väli.
Kuna lind suri 2024. aasta kevadel Venemaal, oli Väli sõnul ka seda informatsiooni raske agressioonisõjas olevast riigist kätte saada. Ühelt poolt kinnitas kanakulli surma vähene liikumine, samas teatas talle sellest ka üks tuttav vene ornitoloog. Laiemas mahus aga koostööd tema sõnul ei tehta ning ka ülikoolid on Vene osapooltega koostöö lõpetanud.
Eestis pesitseb hinnanguliselt 400 kuni 600 kanakulli.
Artikkel ilmus algul teadusajakirjas Ringing & Migration.




















