"Tšehhoslovakkia huntkoer on suhteliselt hiljuti, 1950. aastatel välja arendatud koeratõug, mille saamiseks ristati saksa lambakoera ja karpaadi hunti," ütleb Tartu Ülikooli dokotrant Kirke Raidmets. Tõu aretamise taga oli soov saada mõlema looma omadusi: ühest küljest hundi vastupidavust, tugevust ja head haistmist, teisest küljest koera koostöisust.

Välimuselt on Tšehhoslovakkia huntkoer väga hundi sarnane. Hundist eristavad tõugu veidi kitamad jalad ja nägu. Lisaks hoiab huntkoer Raidmetsa sõnul saba huntidega võrreldes veidi rohkem rõngas. "Samas kui sa teda lihtsalt näed, on teda väga raske hundist eristada," tõdeb ta.

Doktorandi sõnul köidab hundi välimus inimesi, mistõttu soovitakse saada väliselt hunditunnustega lemmikuid. "Hiljutistest tõugudest on olemas veel Saarloosi huntkoer. Tema aretati välja natukene varem, aga samamoodi hundiga ristates. Ta on tegelikult isegi veel rohkem hundi moodi kui Tšehhoslovakkia huntkoer," võrdleb ta. Saarloosi huntkoer on aga tõuna haruldasem ning teda võib kohata peamiselt Hollandis ja veel mõnes Euroopa riigis. Tšehhoslovakkia huntkoeri elab Eestiski aga paarkümmend.

Geneetiliselt on hundile väga lähedased ka näiteks Alaska malamuudid ja laikad. "Vahe on aga selles, et need tõud on oluliselt vanemad, juba tuhandeid aastaid. Nende tõu arengusse ei ole hiljuti enam hunti juurde pandud," selgitab Raidmets. Tšehhoslovakkia huntkoera hundiliku välimuse tingibki seevastu hiljutine aretamine ja sellest tulenev hundi suur osakaal geenides.

"Kindlasti ei ole Tšehhoslovakkia huntkoer hübriid. Ta on piisavalt ammu juba ristatud ja tema hundi osakaal on umbes 10–15 protsenti, ülejäänud on juba ikkagi koer," täpsustab doktorant. Teisisõnu on tegu ametliku ja väljakujunenud tõuga, kes eristub geneetiliselt nii hundist kui ka saksa lambakoerast.  Küll aga on huntkoer lemmikloomana Raidmetsa sõnul väga keeruline, sest on näiteks saksa lambakoeraga võrreldes tõuna iseseisvam. "Tal on karjainstinkt, kuigi ta pole otseselt agressiivne," tõdeb doktorant.

Ise liike ristata ei tohi

Kui Tšehhoslovakkia huntkoer on teadlikult aretatud tõug, siis hundi ja koera iseeneslikus segunemises pole Kirke Raidmetsa sõnul samuti midagi erakordset. Liiati kuuluvad hunt ja koer samasse koera (Canis) perekonda. "Eestis on leitud hundi ja koera hübriide, keda on tuvastatud hundiasurkonnast, kus nad on jäänud huntidega elama," osutab ta.

Küll aga mõjutab kahe liigi segunemist nende erinev jooksuaeg. Huntidel on jooksuaeg veebruaris. Isastel koertel on see aasta läbi, emastel koertel aga kaks korda aastas. "Selleks, et segunemine juhtuda saaks, peab koera innaaeg lihtsalt huntide jooksuajaga kokku sattuma," märgib doktorant. Päris iga koeratõuga hunt elujõulisi järglasi ei anna: näiteks chihuahua on juba nii vana ja hundist erinev tõug, et järglased ei pruugi olla terved või elus.

Vähemalt internetist nähtu põhjal aretatakse Raidmetsa sõnul huntkoeri mitteametlikult ka Ameerikas, eeskätt suuruse ja välimuse pärast. "Osades osariikides on see küll keelatud, aga seal pannakse tõesti rõhku hundiga ristamisele," sõnab ta.

Eestis tõukortest huntkoerte pidamisele Raidmetsale teadolevalt piiranguid seatud pole. Küll aga on piiratud hübriididega seonduv. "Eestis ei ole lubatud võtta loodusest metslooma ja teda hakata oma kodukoeraga paaritama. Samas huntkoera tõuge võib meil olla küll," ütleb ta.