Komeetides ja meteoriitides on nähtud muu hulgas ka lihtsamaid aminohappeid, valgumolekulide algüksusi, näiteks glütsiini.

Nüüd väidavad Taani, Ungari ja Briti teadlased, et kosmoses võib vabalt olemas olla ka väiksemaid valgumolekule endid, täpsemalt öeldes küll vaid niiöelda peptiide, aminohapete väga lühikesi ahelaid.

Sergio Ioppolo ja Alfred Thomas Hopkinson Aarhusi Ülikoolist tegid koos kolleegidega katseid Maa peal, Ungari Teaduste Akadeemia tuumauuringute instituudis Debrecenis, kus püüdsid jäljendada olusid, mis valitsevad tuhandete valgusaastate kaugustes suurtes kosmilise tolmu pilvedes.

See ei olnud kerge ülesanne, sest neis pilvedes on umbes 260 kraadi külma ja rõhk on seal peaaegu olematu.

Katsekambrisse panid teadlased ka natuke eelmainitud lihtsat aminohapet glütsiini, mille olemasolu võimalikkust ulgukosmose tolmupilvedes on näidanud varasemad katsed, ja suunasid kambrisse siis kiirendis hea hoo sisse saanud ioonide voo.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et glütsiini molekulid hakkasid seepeale omavahel reageerima, nii et moodustus peptiide ja eraldus vett.

Siit võibki järeldada, et kui kosmilise tolmu terade pinnal leidub glütsiini, nagu varasemad katsed eeldada lubavad, siis võib kosmiliste kiirte ajendusel neist sealgi lühemat sorti ahelaid ehk peptiide moodustuda.

Just niisugused tolmuterad võivad aga hiljem, kui tolmupilves peaks tekkima mõni täht, sattuda tähe ümber tiirlema hakkavate planeetide koostisse.

Avastus on tähtis, sest varem on arvatud, et ulgukosmose tolmuteradel võib tekkida ainult veelgi lihtsamaid molekule. Nüüd aga nähtub, et eluks vajalikke aineid võib maailmaruumis leiduda märksa suuremas koguses kui seni loota juletud.

Võib ka arvata, et kui tolmuteradel leidub glütsiinist keerukamaidki aminohappeid, siis võivad needki seal peptiidide koostisse jõuda, sest ühinemismehhanism on kõikidel aminohapetel sama.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.