Toiduretki võtavad nad ette väikeste salkadena, mille koosseis, nagu nüüd selgub, aeg-ajalt vaheldub. Selline vaheldus võimaldab toidukohtade asukohainfol kõikide ahvide seas ka laiemalt levida.

Ämmalahvid toituvad peamiselt puuviljadest ja neil on tähtis teada, kus kasvavad kõige maitsvamate viljadega puud. Salkadevaheline infovahetus võimaldab kõigil ahvidel leida parimad toidukohad üles hõlpsamini kui omaette üritades.

Gabriel Ramos-Fernandez Mehhiko Rahvusülikoolist ja ta kolleegid nii Mehhikost kui ka Šotimaalt uurisid Yucatáni poolsaarel elavate ämmalahvide elu.

Viie aasta jooksul hiilisid nad ahvidel sabas ja tähendasid täpselt üles, kes neist kellega kus käis.

Nad panid tähele, et ahvid ei uita sugugi juhuslikult ringi, vaid nende teekonnad täiendavad üksteist, nii et tervikpilt piirkonnast tuleks võimalikult ülevaatlik.

Ahvid hoiavad üksteisest piisavalt kaugele, et nende uuritavad metsaalad väga ei kattuks, aga samas piisavalt lähedale, et mõni neist saab aeg-ajalt mõne teise salgaga liituda ja anda enda teada saadut neilegi edasi.

Ei oleks ju palju kasu sellest, kui kõik ahvid näeksid ühtesid ja samu kohti, ega ka sellest, kui nad liiga harva üksteisega muljete vahetamiseks kokku saaks.

Et salkade pidevalt muutuvast koosseisust selgemat ülevaadet saada, lõid teadlased abstraktse matemaatikateooria alusel uudse meetodi, millega toimuvat kirjeldada.

Analüüs näitas, et salkade muutlik liikmeskond ei kujune üldsegi mitte ahvide soo, vanuse ega päritolu alusel, vaid puhtalt selle põhjal, et metsaalade ühiskaardistus saaks kulgeda kõige tõhusamal moel.

Autorid kirjutavad ajakirjas nrj Complexity, et ämmalahvide toiduretkedel käiv hajutatud infotöötlus on üks teadaolevaid kollektiivse intelligentsuse ehk ühisaru tunnuseid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.