Inimese jaoks ei tarvitse need asjakesed, mida linnud pessa kaasa viivad, näiteks paberitükid või kilekotiribad, enamasti kuigi hinnalised tunduda, kuid lindudel on vist pisut teistsugune väärtuste skaala.

Hispaania teadlased on nüüd põhjalikult tuuseldanud vanades habekotkapesades ja leidnud sealt tõelisi linnuvarandusi.

Habekotkad, nagu paljud muudki suured pistrikulised, võivad elada ühes ja samas pesas põlvkondade kaupa, sajandeid — kui ainult tingimused on soodsad ja rahulikud.

Habekotkad on suured linnud, tihti enam kui meetrised, ja suur on ka nende pesa, mille nad tavaliselt mägedesse mõnesse kaljuorba ehitavad.

Habekotkaid, kelle seisundit peab Rahvusvaheline Looduskaitseliit ohulähedaseks, leidub Euroopas ja Aasias üsna suurtel aladel, kuid hõredalt; Euroopas on neid omajagu muu hulgas Pürenee mägedes, Aasias Himaalajas.

Antoni Margalida Püreneede Ökoloogiainstituudist Jacas sai koos kolleegidega üle kümne aasta tagasi uurida habekotkaste vanu, ajaloolisi, mahajäetud pesi Lõuna-Hispaanias. Neid linde ei ela sealkandis enam vähemalt 70 aastat.

Teadlased võtsid 12 pesa hoolikalt pulkadeks lahti ja vaatasid muu hulgas sedagi, millist kokku kuhjatud varandust seal leidus.

Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Ecology, et inimese valmistatud esemeid leidus tosina pesa peale kokku 226. Kogutud oli neid sajandite vältel.

Kõige vanem ese oli üks 675 aasta vanuseks dateeritud king. Veel leidus pesades näiteks 600-aastane kaunistatud nahatükk ja tükike 150 aasta vanust korvi, aga ka ammunoole ots ja puust piik.

Lisaks inimese tehtud asjadele olid kotkad pessa toonud ka looduslikumat kraami nagu loomaluid ja munakoori.

Habekotka pesad on ehitatud vastupidavaks ja mägede keskkond on nende säilimiseks soodne.

Nii on mahajäetud habekotka pesadest saanud justkui looduslikud loodusmuuseumid. Neid uudistades võib aimu saada nii möödunud aegade ökosüsteemidest kui ka inimkultuurist.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.