Planeetidele ja nende kaaslastele, aga isegi nende lähistele satub kosmosesonde suhteliselt harva, kuid seda enam tasub olemasolevate andmete põhjal teha arvutusi ja mudeldusi, mis mõnikord võivad osutada sellelegi, millised on Päikesesüsteemi taevakehad olnud minevikus.

Ameerika teadlased ongi nüüd arvutanud ja mudeldanud seda, milline võis kunagi olla pinnaalune meri planeet Uraani kuul Arielil ja kuidas võis Ariel Uraani ümber tiirelda.

Caleb Strom Grand Forksist Põhja-Dakota Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Icarus, et Arieli jääalune meri võis kunagi olla erakordselt sügav, Arieli orbiit ümber Uraani aga märkimisväärselt piklik.

Arieli pind on omapärane. Väga vanad pinnavormid nagu kraatrid asuvad seal kõrvuti väga uute vormidega, näiteks siledate tasandikega. Seal leidub laiu pragusid, kõrgeid mäeahelikke ja ulatuslikke madalikke.

Strom ja ta kaaslased soovisid lähemalt välja selgitada, kuidas võivad sellise tähelepanuväärse maastiku kujunemisega olla seotud taevakeha sisemuse ajalugu ja orbiidi ekstsentrilisus ehk piklikkus.

Mõlemad need tegurid võivad põhjustada taevakeha pinnaosas mehaanilisi pingeid, mis omakorda mõjutavad mitmesuguste pinnavormide teket.

Piklikul orbiidil kulgedes on Ariel Uraanile kord lähemal, kord kaugemal; muutlikud loodejõud võivad olla parajad pingeallikad.

Teadlased arvutasid välja, et praegu esinevate pinnavormide tekkeks pidi Arieli orbiidi ekstsentrilisus olema kunagi 40 korda suurem kui praegu.

See tähendab, et Arieli orbiidi ekstsentrilisus peab olema olnud kümme korda suurem kui Jupiteri kuu Europa oma. Europagi pind on loodejõududest tugevalt räsitud.

Strom ja ta kaaslased väidavad, et geoloogilises mõttes suhteliselt hiljutisel ajal, viimase ühe-kahe miljardi aasta sees võis Arieli jääalune meri olla tervelt 170 kilomeetrit sügav.

Võrdluseks, meie Vaikse ookeani keskmine sügavus on ainult umbes neli kilomeetrit. Arieli enda läbimõõt jääb seejuures alla 1200 kilomeetri.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.