Kääbusplaneet Quaoar, kujult kergelt munajas, läbimõõdult üle kolme korra väiksem kui meie Kuu, Päikesest üle neljakümne korra kaugemal kui meie teiega, on teadlastele tuntud üle paarikümne aasta.

Veidi vähem kui paarkümmend aastat on teada olnud, et ümber Quaoari tiirutab umbes paarisaja kilomeetrise läbimõõduga looduslik kaaslane ehk kuu, millele on nimeks pandud Weywot.

Paar aastat tagasi avastati, et Quaoari ümber ilutseb ka kaks rõngast, umbes sellist nagu on teada suurte planeetide Saturni ja Uraani juures.

Nüüd annavad Ameerika teadlased teada, et Quaoaril võib olla veel teinegi looduslik kaaslane ehk kuu, või kui seda mitte, siis kolmas rõngas.

Richard Nolthenius Californias Aptoses asuvast Cabrillo Kolledžist ja ta kolleegid avastasid uue kuu või rõnga, kui Quaoar liikus tänavu 25. juunil ühe tähe eest läbi ja James Webbi kosmoseteleskoop juhtus seda sündmust seirama.

Kavatsus oli uurida kääbusplaneedi esimesena avastatud rõngast, mis taustatähe valgust korraks tuhmistas.

Kuid lisaks sellele kadus täht ootamatult ka enam kui sekundiks täielikult. Selline selgepiiriline kustumine tähendab, et tegu oli kas kaaslase või väga tihedast materjalist rõngaga.

Teadlased ise kalduvad ajakirjas Research Notes of the AAS pigem kuuhüpoteesi poole, sest ka James Webbi teleskoobi varasematel piltidel ei ole sel kaugusel Quaoarist mitte mingeid rõngamärke märgata.

Suurema selguse saabumist on oodata tulevasist vaatlusist.

Aga miks on Quaoaril selline imelik nimi? Aga sellepärast, et nimi on antud California põliselanike tongvate tähtsa müüditegelase järgi.

Müütilisel Quaoaril on seejuures müütiline poeg Weywat, kelle järgi on nimetatud kääbusplaneedi kuu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.