Uuring koosnes kahest osast. Hakatuseks analüüsis töörühm eesotsas Natasha Lubkega Charles Sturti Ülikoolist 45 sotsiaalmeedias avaldatud videot, et luua ülevaade tantsivate kakaduude liigutuste mitmekesisusest. Seejärel jälgis ta kolleegidega Wagga Wagga loomaaias kuut kakaduud, et vaadata, kuidas muusika nende käitumist mõjutab.

Videoanalüüsi põhjal koostasid nad põhjaliku etogrammi, mis sisaldas 30 erinevat tantsusammu, mida sooritas vähemalt kaks lindu. Neist 17 olid teadusele varem tundmatud. Kõige sagedamini esines liigutuste repertuaaris pealiigutusi, eriti allapoole noogutamist, mida kasutas pool uuritud lindudest. Laiemalt võib uuringu põhjal väita, et tantsukäitumist esineb vähemalt kümnel kakaduuliigi seas.

Tantsustiilide sarnasus polnud seejuures seotud liikide geneetilise lähedusega. Kuigi näiteks Goffini kakaduud ja väike-corellad on lähedased sugulased, olid nende tantsustiilid kõige erinevamad. See viitab, et tantsuoskus ei pruugi olla päritav, vaid sõltub muudest teguritest. Ka varem tantsivaid papagoisid uurinud Aniruddh Pateli sõnul kinnitavad tulemused, et loov ja paindlik tantsimine pole ainuomane vaid inimestele.

Tantsuks pole muusikat vaja

Loomaaias tehtud eksperimendis mängisid teadlased lindudele muusikat ja taskuhäälinguid ning võrdlesid nende käitumist vaikuses viibimisega. Üllatuslikult ei täheldanud töörühm lindude käitumises statistiliselt olulist erinevust – kakaduud tantsisid kõigil puhkudel enam-vähem sama sageli.

Uurijad oletavad, et muusika vähene mõju võis tuleneda sellest, et paaridena peetavate lindude jaoks piisas tantsima hakkamiseks juba kaaslase olemasolust. Samuti on võimalik, et valitud muusikapala ei olnud lindudele meelepärane või oleks vajanud nad uue rütmiga kohanemiseks rohkem aega.

Kuna tantsukäitumine polnud otseselt muusikaga seotud, oletab Natasha Lubkega kolleegidega, et tants on kakaduude jaoks mänguline tegevus. Käitumine on ilmselt iseenesest rahuldust pakkuv ja ilmneb siis, kui lind tunneb end hästi ja pingevabalt. Paljud tantsusammud meenutavad ka looduses esinevaid kurameerimisrituaale, mis võivad olla vangistuses ümber suunatud suhtluseks inimesega.

Uuringu tulemused annavad autorite sõnul alust arvata, et tantsukäitumine on märk papagoide heaolust ning neile muusika mängimine võib olla kasulik viis nende elu rikastamiseks. Samas rõhutasid teadlased, et papagoide pidamine on vastutusrikas ülesanne. Enne linnu võtmist peavad tulevased omanikud põhjalikult kaaluma, kas nad suudavad tagada nende pikaajalist heaolu ja rahuldada kõiki nende keerukaid vajadusi.

Lubke kirjutab oma tähelepanekutest ajakirjas PLOS ONE.

Kakaduude tantsuklipid muutusid veebiruumis viraalseks juba 2009. aastal. Toona kirjeldasid teadlased muu hulgas Lumepallina tuntud kakaduu käitumist.