Peaaegu pooled kõikidest linnuliikidest elavad troopikas, kusjuures suur osa liikidest elab juba oma temperatuuritaluvuse piiril. Alates tööstusrevolutsioonist on küttimise, elupaikade hävingu ja invasiivsete liikide leviku tõttu paljud linnuliigid välja surnud või nende arvukus langenud. On teada, et lisaks mõjutavad linde kliimamuutused, sealhulgas troopilisi populatsioone, keda otsene inimtegevus ei puuduta. Sagenevate kuumalainete pikaajalist mõju on seni aga vähe uuritud.

Selle välja selgitamiseks analüüsisid Maximilian Kotz ja tema kolleegid seireandmeid üle 3000 linnupopulatsiooni kohta kogu maailmas aastatel 1950–2020. Kokku haaras andmestik enam kui 90 000 vaatlust. Statistiliste mudelite abil eraldasid nad äärmusliku ilma mõju muudest teguritest. Tuli välja, et keskmise temperatuuri muutused ja sademete hulk olid vähemääravad.

Seevastu ekstreemselt kõrged temperatuurid olid tugevalt seotud lindude arvukuse vähenemisega, eriti troopilistes piirkondades. Analüüsi põhjal on vähenenud troopiliste lindude populatsioonid nende tõttu 25–38 protsendi võrra. Kuumalainete negatiivne mõju oli ühene sõltumata kasutatud modelleerimisviisist, liigirühmast või rändekäitumisest. Seejuures ületas troopilistes linnupopulatsioonides kuumalainete kogumõju otsest inimmõju nagu muutusi maakasutuses.

Uuring toob välja kliimamuutuste kasvava ohu: äärmuslikud temperatuurid on üks peamiseid tegureid, mis viib troopiliste lindude arvukuse vähenemiseni. Tulemused võivad osaliselt selgitada, miks on isegi inimasustusest kaugel olevates Panama ja Amazonase vihmametsades vähenenud enamiku linnuliikide arvukus rohkem kui poole võrra.

Looduskaitse peaks seetõttu autorite hinnangul keskenduma mitte ainult elupaikade säilitamisele, aga ka kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Kotz rõhutab, et selleks tuleb tegeleda kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisega.  

Artikkel ilmus ajakirjas Nature Ecology and Evolution