Kass magab vasakul küljel, et valmisolek oleks erk
Kassid on toredad loomad, ja seda toredamad, et neil on nii palju väikesi veidrusi: järsud üleshüpped ja pöörded õhus, külg ees kappamine, tung peituda karpidesse ja korvidesse või tulla peesitama otse arvutiklaviatuurile — ja nii edasi.
Kuid ainult kõige põhjalikumad kassivaatlejad on tähele pannud kasside kummalist eelistust lamamisasendi valikul: kassidele meeldib lamada just eelkõige vasakul küljel.
Sellise tähelepaneku on nüüd teinud rahvusvaheline teadlasrühm, kes vaatas läbi mitusada YouTube'i videot magavatest kiisudest.
Uuring hõlmas 408 avalikult kättesaadavat videot, kus üksainus kass, selgelt kogu keha ulatuses nähtav, magas külili vähemalt kümme sekundit. Toimetatud või peegelpilti pööratud videod jäid vaatluse alt välja.
Tulemus: kaks kolmandikku videokassidest magas vasakul küljel.
Sevim Isparta Itaaliast Bari Aldo Moro Ülikoolist, Onur Güntürkün Saksamaalt Bochumi Ruhri Ülikoolist ja nende kolleegid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et põhjuseks on tõenäoliselt kassi aju asümmeetria.
Nii nagu inimesegi ajus avalduvad vasaku ja parema poolkera anded mõnevõrra erinevais valdkonnis, on see ka kassil. Kassil saab just parem ajupoolkera paremini hakkama ohtude märkamise ja kiirete liigutuste koordineerimisega.
Kui magav kass nüüd mõne krõbina peale ärkab ja silmad lahti teeb, siis on tal vasakul küljel olles lihtsam märgata krõbina tekitajat, olgu selleks siis saakloom nagu hiir, ohtlik loom nagu koer või ka midagi täiesti neutraalset, mis lubab edasi põõnata.
On teada varasemaist uuringuist, et loomad reageerivad kiiremini, kui kiskja läheneb vasakult poolt. Vasak silm saadab informatsiooni paremasse ajupoolkerra, kus seda töödeldakse tõhusamalt.
Siin tuleb mängu veel üks kasside käitumistava. Kass valib magamisasemeks tihtilugu mõnevõrra kõrgema koha, kust avaneb parem vaade ümbruskonnale ning sealsetele ohtudele ja võimalustele.
See tähendab, et põnevad ja huvipakkuvad tegevused leiavad aset pigem magavast kassist allpool.
Kui kass on vasakul küljel, siis märkab allpool toimuvat pigem ta vasak silm, saadud infot töötleb pigem parem ajupoolkera ning kassi reaktsioon on õige pisut kiirem ja asjakohasem.
Vabas looduses, kus kasside eellaste elu sõltus mõnigi kord sellest, kui hästi nad lähenevat ohtu une pealt märkasid, nügiski evolutsiooniprotsess kasse uneasendiks valima pigem vasakul kui paremal küljel lebamist.
