Üks sagedasemaid igapäevaseid temperatuurimõõtmisi on kehatemperatuuri mõõtmine. Mida me aga tegelikult mõõdame, kui termomeeter – rahvasuus tuntud ka kui kraadiklaas – näitab 38,5 °C kraadi?

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut. Mida soojem on keha, seda kõrgem on selle temperatuur.

Kui kehade temperatuurid on erinevad, siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, seda kuni temperatuuri ühtlustumiseni. Seejuures sõltuvad temperatuurist mitmed kehad omadused, näiteks ruumala ja elektritakistus, ja seda kehade omadust temperatuuri mõõtmisel ka kasutatakse.

Klassikalise kraadiklaasi ehk vedelik-klaastermomeetri puhul temperatuuri tõustes vedeliku ruumala suureneb ja vedelikusammas kasvab või siis vastupidi kahaneb. Temperatuuri tõustes takistustermomeetri tundliku elemendi elektritakistus suureneb ja seda on võimalik mõõta. Kasutades takistuse ja temperatuuri omavahelist seost, on võimalik leida termomeetri temperatuur.

Jah, just nimelt termomeetri temperatuur, mis omakorda omistatakse mõnele kehale või siis keskkonnale, sest termomeeter mõõdab alati iseenda temperatuuri ja sellele tasub temperatuuri mõõtmise juures tähelepanu pöörata.

Muide, eelnevalt ei maininud ma kordagi sõna külm ja seda põhjusega. Külma keha või ilma kirjeldades võiks pigem kasutada väljendit vähe sooja. Või kui tahame midagi maha jahutada, võtame sooja vähemaks, mitte ei lisa külma. Selliselt peame kinni temperatuuri definitsioonist ja see aitab meid ümbritsevat maailma paremini mõista.

Metroserdi videosari "Mõõdetud maailm" annab ülevaate SI-mõõtühikutest, mõõtmise erinevatest tahkudest ja tulevikuperspektiividest. Sarjas astuvad üles metroloogid ning teadlased selgitavad, kuidas aitavad täpsed mõõtmised kaasa meie igapäevaelule ning maailma arengule. Vaata ka sarja eelnevaid osi.