Aastal 1789 alanud Prantsuse revolutsiooni ideest kantuna oli vaja välja vahetada seni kehtinud mõõtühikute süsteemid, mis põhinesid kuningate ja aadlike äranägemisel. Näiteks ainuüksi Prantsusmaal kasutati üle veerand miljoni erineva mõõtühiku. Kujutlege nüüd ette, kui keerukaks muutis see igapäevased toimingud näiteks kaubanduse või maksu kogumise.

Prantsuse revolutsiooni lõpuks ehk aastaks 1799 oli kokku lepitud uus mõõtühikute süsteem, mis ei põhinenud enam aadlikel vaid loodusel. Lisaks pikkusühikule võeti kasutusele ka massi- ja ajaühik.

Prantsuse revolutsioonile järgnenud aastatel hakkasid seda uut süsteemi kasutama mitmed Mandri-Euroopa riigid. Kuna mitmed nendest riikidest olid ka koloniaalimpeeriumid, levis see süsteem üle maailma. Nii kogunesid 1875. aastal Pariisis 17 riigi esindajad, et vormistada meetermõõdustiku süsteem ametlikuks lepinguks ning luua organisatsioon, mis seisab hea meetermõõdustiku arendamise ja levitamise eest.

Tänapäeval on meil seitse põhiühikut: meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela. Nendega saame mõõta kogu maailma – nii neid protsesse, mis toimuvad inimkehas kui ka näiteks tähtedel. Meetrikonventsiooni põhieesmärk on 150 aasta jooksul olnud sama. Mõõtühikud peavad olema lihtsasti ja võrdselt kättesaadavad kõigile maailma inimestele. Tänu sellele lepingule saame maailma mõõta võrreldavalt ja mõistetavalt.

Eestist sai meetrikonventsiooni täieõiguslik liige alles hiljuti, 14. jaanuaril 2021, kui vastava otsuse allkirjastas Kadriorus president Kersti Kaljulaid. Eesti metroloogia keskasutus Metrosert hoiab hetkel riigietalone neljas valdkonnas: mass, pikkus, temperatuur ja elektrilised suurused.

Metroserdi videosari "Mõõdetud maailm" annab ülevaate SI-mõõtühikutest, mõõtmise erinevatest tahkudest ja tulevikuperspektiividest. Sarjas astuvad üles metroloogid ning teadlased selgitavad, kuidas aitavad täpsed mõõtmised kaasa meie igapäevaelule ning maailma arengule.