Miks nad seda teevad? Mõnikord tundub, et need esemed ei toeta sugugi pesa ehituslikku struktuuri ega aita kaasa pesa soojuspidavusele. Tundub isegi, et mõned läikivad esemed võivad ohtlikud olla, sest tõmbavad pesale röövlindude pilke.

Norra teadlased pakuvad nüüd mõistatusele oma vastuse: võõresemeid võetakse pessa selleks, et varesed ja rongad pesast mune ei varastaks.

Magne Husby Levangeris asuvast Põhjaülikoolist ja Tore Slagsvold Oslo Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Royal Society Open Science, et paljud vareslased, kes tavatsevad teiste lindude pesadest mune näpata, pelgavad tihtipeale enda jaoks uudseid ja tundmatuid asju, mistõttu võivad pesas asuvate munade kõrval muid ja seejuures nende jaoks kahtlasi esemeid märgates pesast siiski eemale hoida ja munavargusest loobuda.

Husby ja Slagsvold tegid hüpoteesi kontrollimiseks katse. Nad ehitasid mõned tehispesad. Ühtedesse neist asetasid nad lihtsalt vutimune. Teistesse panid nad mune ja läikiva metallist lusika.

Kolmandasse panid munadele lisaks suuri linnusulgi. Siin oli mõte kontrollida võimalust, et ka suuri võõraste lindude sulgi tuuakse pessa selleks, et röövlinde eemale peletada, pannes need arvama, et ses kohas on mõni suur lind ära tapetud.

Kolme moodi sisustatud tehispesad pandi metsa üles ja hakati vaatama, mida vareslased teevad.

Selgus, et rongad ootasid keskmiselt 28 tundi, enne kui söandasid ainult mune sisaldavast pesast mune näpata. Lusikaga pesa puhul oli keskmine ooteaeg pikem, 34 tundi, suurte sulgedega pesa puhul aga kõige pikem, 43 tundi.

Sama muster ilmnes harakategi puhul, ainult et pisut pikemas ajaskaalas: 96, 149 ja 152 tundi, hoolimata harakate mainest läikivate esemete korjajatena.

Mida kauem röövlind kõhkleb, seda tõenäolisem on, et munavargus võib üldse ära jääda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.