Roomajad ilmusid Maale kümneid miljoneid aastaid seniarvatust varem
Roomajad on Maa peal ringi uidanud, ja mitte ainult roomates, mitukümmend miljonit aastat kauem kui seni väidetud.
Austraaliast avastatud jäljefossiilid kannavad roomajate olemasolu arvatava algusaja 35 miljonit aastat kaugemasse minevikku, kivisöe ajastust devonisse.
Koos roomajatega tuleb meil aga parandada ettekujutust ka teiste niinimetatud tetrapoodide ehk laias laastus maismaaselgroogsete evolutsiooni ajajoonest.
Iidse kivilahmaka, millel ilutsevad fossiilsed, küünistega varustatud jalgadest jäänud jäljed, avastasid kaks Austraalia harrastuspaleontoloogi Victoria osariigist, Melbourne'ist põhja poole jäävalt alalt.
Pikad varbad ja nende otsas olnud küünised on jälgede põhjal selgelt tuvastatavad. Elukutselised paleontoloogid kinnitasid ka omalt poolt, et tegu on roomaja jälgedega.
Jälgede vanuseks hinnati umbes 355 miljonit aastat.
Seni on arvatud, et maismaale ümber asunud kaladest kujunenud tetrapoodid lahknesid just enam-vähem täpselt selsamal ajal, kivisöe ajastu algupoole kahte suurde rühma: kahepaikseteks ehk konnade ja vesilike esivanemateks ja amniootideks ehk kõigiks ülejäänuteks ehk inimese ja kõigi imetajate ja lindude ja roomajate esivanemateks.
Nüüd aga paistab, et kui roomajad oma sel ajal juba selgelt välja kujunenud küünistega endast jälgi maha jätsid, tuleb nii nende kui ka kõigi amniootide evolutsioonilise ilmaletuleku aega hakata hea jupi maad veelgi varasemaks arvama.
Varasemaks arvamist toetab ka üks hiljuti Poolast leitud roomaja jäljefossiil, mis ei ole küll nii vana kui Austraalia oma.
Per Ahlberg Rootsist Uppsala Ülikoolist ja ta kolleegid ühendasid Austraalia fossiilileiust tulenevad tõdemused tänapäeva loomade DNA analüüsiga ja jõudsid järeldusele, et tetrapoodide esimene suur lahknemine kahepaikseteks ja ülejäänuteks, sealhulgas roomajateks pidi aset leidma juba sügaval devoni ajastul, vahest nii 380 miljonit aastat tagasi, juba enam-vähem siis, kui elas ka kuulus kõndiv kala Tiktaalik.
Teadlased kirjutavad kõigest sellest veelgi üksikasjalikumalt ajakirjas Nature.
Pildil on vanim teadaolev roomaja kunstniku kujutuses.
