Jupiteri virmalised veiklevad vilkalt
Jupiter on suur planeet ja ka virmalised on seal võimsamad kui Maal. Võimsus ei tulene küll planeedi suurusest, vaid tema magnetvälja tugevusest.
Teadlased on nüüd kosmoseteleskoopidega tehtud vaatluste põhjal saanud Jupiteri virmaliste kohta teada uusi üllatavaid üksikasju. Muu hulgas selgub, et Jupiteri virmalised vilguvad hoopis vilkamalt kui seni tundunud.
Et Päikesesüsteemi suurima planeedi kohal säravad virmalised sadu kordi eredamalt kui meie planeedil, saab neid vaadelda ka Maa-lähedasel orbiidil ümber Päikese tiirutava James Webbi kosmoseteleskoobiga.
Virmalised tekivad, kui ilmaruumist saabuvad suure energiaga osakesed põrkuvad planeedi magnetpooluste lähedal atmosfääri osakestega.
Maal näeme virmalisi siis, kui Päikesel on olnud suurem loide või kroonimassipurse. Jupiteril on aga lisaks veel üks tähtis virmalisi tekitavate osakeste allikas. See on ta enda kuu Io, mille vulkaanidest paiskub osakesi ka avakosmosse ja jääb Jupiteri ümber tiirlema, kust Jupiteri võimas magnetväli neid enda haardesse püüab.
Webbi teleskoobi tundlik fototehnika võimaldab nüüd teha Jupiteri virmalistest varasemast lühema säriajaga pilte. Neilt saab selgemini aimu, kuidas virmalised ajas muutuvad.
Siin tabaski teadlasi üllatus. Nad oleksid oodanud, et virmaliste valgus heleneb ja tumeneb pigem majesteetliku aeglusega, kuid selgus, et kogu virmaliste piirkond säriseb ja vilgub pidevalt, mõnikord sekundise sammuga.
Veel üks üllatus tulenes sellest, et samal ajal koos Webbi teleskoobiga vaatles Jupiteri oma ultraviolettkaameraga ka Hubble'i kosmoseteleskoop.
Ilmnes, et neil hetkedel, mil Webbi tehtud piltidel olid virmalised kõige heledamad, ei pannud Hubble midagi erilist tähele.
Üks seletus võiks olla, et Jupiteri atmosfääri saabub suurtes kogustes madala energiaga osakesi. Aga kuidas see nii saab olla, on mõistatus.
Võib-olla aitab selgust tuua Euroopa Kosmosegentuuri kosmoseaparaat Juice, kui see mõne aasta pärast lähivaatlusi tegema hakkab.
Praegustest avastustest annavad Jonathan Nichols Inglismaalt Leicesteri Ülikoolist ja ta kolleegid teada ajakirjas Nature Communications.
Pildil on Jupiteri virmaliste piirkond James Webbi kosmoseteleskoobi üles võetuna.
