Nutiseadmeid kasutavatel eakatel on tugevam vaimne tervis
Hiljutise metaanalüüsi põhjal paistab, et nutiseadmeid kasutavate eakate kognitiivne langus on sellest hoiduvatest eakaaslastest aeglasem. Kui noori tuleks ekraani tagant ära meelitada, siis vanavanematele võiks seega agaramalt nende kasutust õpetada, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Eelmisel aastal vallandus mitmel pool maailmas koolilaste nutitelefonide piiramise laine. Põhjus seisnes vanemate ja õpetajate kasvavas mures, et ekraanid on lapsepõlve uus nuhtlus ja nutitelefonid on kõige kättesaadavam ekraan. Füüsiline ekraan on vaid üks osa probleemist ja seotud võimaliku lühinägelikkuse epideemiaga. Murede keskmes on infoseadmete sisu halb mõju vaimsele ja kehalisele heaolule ning arengule.
Tugev vastureaktsioon on mõneti loomulik nähtus pärast tormaka populaarsuse lainet. Vigadest õpitakse. Vastupidise lainega kaasneb samuti risk, et keeldu absolutiseeritakse ja jäetakse arvestamata nendega, kellele nutitelefonid võivad tuua kasu.
Sellega seoses meenub teinegi tähelepanek. Mõnikord öeldakse, et teatud asjad pole laste jaoks, pidades silmas nende sobivust täiskasvanutele. Siinkohal peab täpsustama, et mõeldud on väga täiskasvanud põlvkonnast, kes sünnitasid tänaste laste vanemad.
Ajakirjas Nature Human Behavior avaldatud metaanalüüs kaasas 57 uuringut, kokku üle 400 000 täiskasvanuga, kelle keskmine vanus oli 69 aastat. Teadlased leidsid, et digitaalse tehnoloogia kasutus vähendas vanemas elanikkonnas vanusega kaasnevat kognitiivse kahjustuse riski. Tulemus kajastati juhtumite esinemise suhtarvuna ehk kui mitu korda erineb vanusega kaasneva vaimse tervise languse šanss digitehnoloogia kasutajatel võrreldes selle mitte-kasutajatega. Tulemus 0,4 viitab üpris suurele, 40 protsenti väiksemale riskile.
Lisaks leidis töörühm, et vanusega suureneva kognitiivse languse tempo on nutiseadmete kasutajatel umbes neljandiku võrra aeglasem. Efekt esines nii meeste kui ka naiste seas ning jäi alles ka siis, kui teadlased arvestasid uuringusse kaasatud indiviidide muude demograafiliste, sotsiaalmajanduslike ning tervise seisundi ja kognitiivse võimekuse mõõdikutega.
Teadlased peavad oluliseks nähtust edasi uurida, et paremini mõista, millist rolli mängivad kahesuunalised, vastastikused mõjud. Nende sekka kuulub olemasolev kognitiivne võimekus, näiteks keskendumisvõime, mälu, koordinatsiooni ja huvidena, mis kujundavad ilmselt teataval määral keerukama tehnoloogia kasutamist. Teiselt poolt stimuleerib ja treenib tajumehhanisme nutiseadme vahendatud sisu ning kasutuse tingitud aktiivsus.
Kogunenud andmete põhjal võib oletada, et digitaalse tehnoloogia kasutamisel on iseseisev kasulik mõju vanemate inimeste tajuga seotud võimete hoidmisele ja võib-olla ka arengule. Samavõrra on kasulik välja selgitada, mis nimelt kasulikku efekti omab ja kuidas seda parimal moel kasutada. Selleks võib olla kogetav sisu, aga ka seadme kasutusega seotud tegevused, selle kestvus jmt. Ilmselt mõjuks seadmete kasutamisele une ohverdamine sama halvasti kõigile inimestele, sõltumata nende vanusest.
Kui varem on seoses lastega märgitud, et tegemist on esimese digitaalsete tööriistadega üles kasvanud põlvkonnaga, siis sama kehtib ju ka vanema generatsiooni puhul. Erinevuseks on kehaliste ja vaimsete võimete muutuste ajaline suund. Kui lapsed alles sirguvad ja arendavad omi võimeid, siis käesolevas uuringus vaadeldi esimest põlvkonda, kes vananeb koos digitaalsete tööriistadega.
Uuring avab huvitava vastuolu, kus laste puhul osutatakse nutiseadmete kasutamisest tulenevale kehalise arengu ja vaimse tervise kahjudele, ent nüüd paistab, et vananedes võib neil seadmetel olla vähemalt vaimse tervise osas positiivne mõju. Praegu on veel saatuslike otsuste tegemiseks vara. Me ei tea, kas nutiseadmed tõrjuvad aktiivselt dementsust või tõmbavad ligi lihtsalt muudel põhjustel vananemisest hoidunud teravamaid mõistusi.
Tegemist on siiski optimismi toitva tähelepanekuga. Arvestades elanikkonna eluea pikenemisega suureneb vaimse tervise kaotusega seotud koormus nii indiviididele kui ka ühiskonnale. See koosneb samuti üha suuremas osas vanematest indiviididest. Omaette küsimusena tõstatub tänases laste põlvkonnas neeldunud nutiseadmete kahjuliku mõju ulatus üle elukaare. Kas ka nende puhul võib digitaalsete seadmete jätkuvast kasutamisest hilises elueas kasu tõusta või on kahju pöördumatu ja seda kasutades kahju vaid suureneb?
Samas ei tohi unustada tehnoloogia kiiret arengut. Meie aja laste vanadusepõlve tehnoloogia on suure tõenäosusega tänapäevastest märksa erinevam. Samas kui tänasele vanemale põlvele on digitaalsed seadmed nende elu enim kujundanud ajastust oluliselt teistsuguse kognitiivse toimega kogemus ja kasulik efekt võib tuleneda just sellest asjaolust.
Teadlased osutavad kõikide vanuserühmade jaoks ühisele negatiivsele riskile. Selleks on ekraaniga suhtlemise tingitud istuv eluviis ja kehaline passiivsus. Pärsitud liikumisvõimega vanemale põlvkonnale võib olla nutiseadme vaimselt stimuleeriv ja suhtlemisvõimeid kompenseeriv mõju reeta suhteliselt kehva üldist asjade seisu. Loodetavasti ollakse lastest targemad ning digitaalset tehnoloogiat kasutatakse liikumisvõime hoidmiseks ja arendamiseks.
Vahest õpitakse, et tehnoloogia ei ole universaalne mürk ega imerohi, vaid tööriist, mille väärtus sõltub kasutaja eluetapist ja sellest, kuidas seda kasutatakse. Õpetage seega lastele, millal välja lülituda, ja õpetage vanavanematele, kuidas sisse lülituda.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"