Briti, Ameerika ja Kanada teadlased seadsid Lääne-Aafrika riigis Guinea-Bissaus Cantanhezi Metsade Rahvuspargis üles liikumise peale salvestama hakkavad kaamerad.

Nii said nad jälile vaatepiltidele, kuidas rahvuspargi metsikud šimpansid saabuvad mitmekaupa kohale ning asuvad hea meelega hea maitsma pisut käärima läinud puuvilja. Niisuguseid vahejuhtumeid tuvastati uuringus kümme.

Šimpansite söödud puuviljadest järele jäänud ainest leiti, et selle etanooli mahuprotsent oli kuni 0,61. Seda on inimese joodavate alkoholijookidega võrreldes vähevõitu, aga teadlased rehkendavad, et kuna puuviljad moodustavad šimpansite toidust väga suure osa, saab nende organism lõppkokkuvõttes etanooli siiski päris rohkesti.

Märkimisväärsesse joobeseisundisse nad sellise tarbimise juures vaevalt kunagi jõuavad. Aga purjutavatel šimpansitel ei oleks ilmselt ka evolutsioonijõudude meelevallas pikemat püsimislootust.

Teadlased ei oska praegu täpselt arvata, kuidas mõjub alkohol šimpansite ainevahetusele.

Hiljuti on aga avastatud, et Aafrika ahvide ühisel esivanemal on tekkinud molekulaarne kohanemine, mis hõlbustas etanooli ainevahetust. Seda kohanemist läks arvatavasti mõnikord pisut käärima läinuid sisaldanud toidu puhul tarvis.

Anna Bowland Exeteri Ülikoolist ja tema kaasautorid osutavad ajakirjas Current Biology, et üldiselt šimpansitel ühiseid söömaaegu kombeks ei ole. Alkoholi sisaldav puuvili on aga erand.

Võib-olla saame siin tunnistada inimestele nii omase ühiste pidusöömingute kombe esimesi algeid.

Inimeste kohta on arvatud, et alkoholi tarvitamine on meie liigile omane olnud pikka aega, arvatavasti on sellest kuidagi kasu olnud ka omavaheliste suhete edendamisel, mida soodustab joogist saadav lõõgastus, kui sellega mitte liialdada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.