Kõik roosid võisid olla kunagi kollased
Roose on mitut värvi mitte ainult roosasid ja punaseid, nagu nimi viitab, mis mõjuvad kõige jõulisemalt, ja mitte ainult valgeid, mida soovitakse õnnesoovisaates. On ka oranže, lillasid, musti, siniseid, rohelisi ja loomulikult kollaseid.
Miks loomulikult kollaseid? Aga sellepärast, et Hiina teadlaste avastuse põhjal on just kollane rooside kõige loomulikum värv, sest nagu nad geeniuuringu põhjal tõdevad, oli maailma kõige esimesete rooside esivanem ilmselt just kollaste õitega.
Roosisorte on tänapäeval kümneid tuhandeid. Peale kroonlehtede värvi erinevad nad üksteisest mitmeti näiteks õite lõhna või õitsemisaja poolest.
Sorte aretatakse üha juurde ka põua- või haiguskindlust silmas pidades. Aga kibuvitsa perekonnas, kuhu roosid oma sordirikkuses kõik kuuluvad, on paarsada liiki.
Bixuan Cheng Pekingi Metsandusülikoolist ja tema kolleegid kogusid 80 kibuvitsa perekonna liigist 205 proovi ning analüüsisid neis leidunud geene.
Analüüs osutas, et kõigi nende liikide ühisel esivanemal olid kollased õied. Kroonlehed paiknesid ühes reas. Taime lehtedel oli seitse hõlma.
Uuring toob ka täpsustust laialt tunnustatud arusaama, et kibuvitsa perekond on välja kujunenud Kesk-Aasia kandis.
Geenimaterjali põhjal paistab, et perekonna algne mitmekesisus on pärit kahest piirkonnast: esiteks kõrbelisest Loode-Hiinast, kus neil taimedel kipuvad olema kollakad õied ja pisikesed lehed, aga teiseks soojast ja niiskest Lõuna-Hiinast, kus neil domineerivad valgeõielised ja magusalõhnalised taimed.
Cheng ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Plants, et nende töö aitab roosisortide aretajatel loodetavasti hõlpsamini üles leida kibuvitsaliike, kelle geenide abil võiks uutele roosisortidele soovituid omadusi saada.