Harjumaal diagnoositi hiljuti mitmel hobusel väga nakkav herpesviirus. Viltrop märkis saates "Vikerhommik", et hobuste herpesviirus on laialt levinud, kuid enamasti kulgeb see ilma haigusnähtudeta. "See viirus on tegelikult juba sajandeid hobuste hulgas ringelnud ning on olnud ka meie hobuste hulgas. See enamasti ei tekita hobustel haigusnähte, vaid kulgeb subkliiniliselt," ütles professor.

Viltrop tõdes, et viirus võib igal hetkel uuesti aktiveeruda. "Teame [inimeste puhul], et herpes on kogu eluks, samamoodi on hobustega. See võib uuesti reaktiveeruda nakatunud loomal mingisuguse stressitingimuses täiesti spontaanselt ning puhang tekib tallis ilma välise sekkumiseta." selgitas professor.

Kuigi enamasti kulgeb haigus väliste sümptomiteta, võib see põhjustada raskemaid haigusvorme, näiteks hingamisraskusi, mõnikord aga ka aborte või isegi surmaga päädivaid närvisüsteemi kahjustusi. "Raskemal juhul tekivad märadel abordid ning võib tekkida aborditorm, kus korraga aborteerib tallis mitu mära, kui nad on samaaegselt nakatunud," nentis Viltrop.

Haigestunud hobustele saab pakkuda üksnes sümptomaatilist leevendust ning toetavat hoolt, kuni loom ise viirusest jagu saab. Kuigi hobuste herpesviirus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi, ei kuulu see Eestis riikliku järelevalve alla. Vastutus lasub eelkõige loomapidajatel ja nende organisatsioonidel: "See on võistluse korraldajate ja hobusepidajate organisatsioonide otsustada, kuidas nad selle olukorraga toime tulevad," sõnas professor.

Optimisminoot

Euroopas tekitas hiljuti suurt muret suu- ja sõrataudi levik. Viimased nädalad annavad siiski lootust, et olukord on stabiliseerumas. Viimane haiguspuhang registreeriti 4. aprillil Slovakkias, mistõttu on lootust, et viirus on saadud kontrolli alla ning laiem levik on peatatud. "Olukord on praegu paljulubav. Täna on möödas juba 12 päeva viimasest puhangust. See viitab pigem sellele, et asi on saadud kontrolli alla," sõnas Arvo Viltrop.

"Peame veel natuke ootama, paar nädalat on veel sellist ooteaega, aga see, et ta ei ole sealt piirkonnast kaugemale levinud, on väga rõõmustav uudis meie jaoks," lisas professor.

Samas rõhutas ta, et suu- ja sõrataud ei levinud sel korral Euroopasse looduslikul teel, vaid selle taga oli inimtegevus. Viirustüved pärinevad Aasiast ning jõudsid siia ilmselt koos riskipiirkondadesse reisinud inimestega, kes tõid kaasa keelatud toiduaineid. Näiteks Saksamaa puhangus oli tegu Türgist pärit viirustüvega, Slovakkias ja Ungaris levis Pakistanist pärit tüvi.

Viiruse levikut soodustab seegi, et kariloomad pole oma toitumises eriti valivad. "Veised on sellised loomad, kes üldiselt väga ei vaata, mida nad suhu ahmavad. Kui nad suure keelega rohtu kahmavad ning vorstitükk on sinna rohu sisse poetatud, siis väga halbade asjaolude kokkusattumisel võib lehm ka selle vorstitüki endale suhu kahmata," tõi ta näite.

Vana vaenlane

Küll peaks Eestis muretsema taas Aafrika seakatku pärast. Arvo Viltrop märkis, et kui viimastel aastatel suudeti metssigade populatsiooni kontrolli all hoida, on see nüüd taas kasvanud, luues soodsad tingimused haiguse levikuks. "Praegu tundub mulle, et oleme natukene selles suhtes järele andnud. Meie metssigade populatsioon on jälle piisavalt suurenenud, et võimaldada nakkusel taas laiemalt levima hakata. Kahjuks tänavu tuvastasime juba viirust ka Kesk-Eestis," sõnas Viltrop.

Tema hinnangul võib suvel oodata metssigade seas uut suuremat katkulainet, mis seab ohtu ka koduseafarmid. Eelmise suure Aafrika seakatku laine ajal levis nakkus Mandri-Eestis lõunast põhja, jõudes isegi Saaremaale. Stsenaariumi kordumine on tema hinnangul võimalik ka sel aastal. Lõpuks taandus viirus seetõttu, et "metssead surid sisuliselt meil metsadest välja", nentis Viltrop.

Kevad- ja suvehooajal külastavad inimesed ka rohkem maapiirkondi ning kasvab huvi talude külastamise vastu. Viltrop rõhutas, et avatud farmiüritused võivad soodustada ohtlike loomataudide levikut. "Ütlen alati, et ükskõik mis tingimustes – hoidke uksed kinni, sest epidemioloogi jaoks on selline avatud talude päev üks haiguste levitamise päev. Sellised üritused on alati üks võimalus, kuidas nakkused saavad levida ning meil on omal siin kohapeal ka piisavalt ohtlikke nakkuseid, mida ei tasuks levitada ühest farmist teise," nentis professor.

Kui inimestel on aga tõesti tahtmine avatud talude päeva sarnaseid üritusi korraldada ning neid külastada, soovitab professor järgida lihtsaid hügieenimeetmeid. Näiteks tuleks enne ja pärast farmikülastusi desinfitseerida jalanõusid ja käsi.

Vältida tuleks ka toiduainete kaasavõtmist välismaalt. "Hetkel otseselt suurenenud suu- ja sõrataudi riski Eesti tingimustes ei ole, aga võime ju igasuguseid musti stsenaariumid ette kujutada, kus tuleb inimene otse Slovakkia taudikoldest ning hakkab mööda meie farme jalutama," arutles Arvo Viltrop.