Aastal 2024 valmis USA-s 40 kõrgetasemelist tehisintellekti mudelit. Seda on kordades rohkem kui 15 mudeliga teisele kohale platseerunud Hiinas. Euroopa arendajatele kuulus sellesse võrdlusesse kvalifitseeruvatest TI mudelitest kolm. USA juhib küll kvantiteedi mõõdikutes, aga Hiinas loodud mudelite jõudluse näitajad on USA omadega praktiliselt samal tasemel.

Algoritmide arendamine eeldab inimeste nutikuse koondamist. Arvestades Hiinale kehtivaid raudvara tarnete piiranguid, ollakse seal intellektuaalse töö korraldamises tõhusamad. Kaudselt kajastab seda TI-alaste teadustööde ja patentide edetabel, kus Hiina on teistest ees. Hüpe Hiina TI-mudelite jõudluses leidis aset ühe aasta jooksul. Võrreldes aasta varasemaga olid sealsed tulemused erinevates jõudlustestides USA omadest maas.

Maailm ärkab ning TI-mudelite arendamine muutub üha globaalsemaks. Märkimisväärseid edusamme tehakse nii arenduses kui ka rakendustes Lähis-Idas, Ladina-Ameerikas ja Kagu-Aasias. See sissejuhatus pärineb Stanfordi Ülikoolis värskelt valminud ja regulaarselt koostatavast maailma TI ülevaateraportist.

Eurooplasena võib konkurentsis kõigest kolme mudeliga osalemine tekitada kõheda tunne. Needki pärinevad ühest kohast, täpsemalt Prantsusmaalt.

Euroopas elab 775 miljon inimest, kellest kuulub Euroopa Liitu 449 miljonit. Pidades inimeste vaimset potentsiaali enam jaolt võrdseks, pole enam kui poole väiksema rahvastikuga USA edu seletuseks geniaalsus vaid sealsete asjade korraldus. Hiinas elab pea kaks korda rohkem inimesi kui Euroopas ning kolm korda rohkem kui Euroopa Liidus. Seega tundub nende korraldus suhteliselt ebatõhus. Loeb aga lõpptulemus. Selle mõõdupuu järgi on Hiina Euroopa Liidust viis korda edukam TI-riik.

Teistpidi vaadates, kui Euroopas asju paremini korraldada, saaks olla siinse inimpotentsiaaliga maailmas juhtiv TI- ja innovatsioonikeskus. Jutuna on see lihtne, kuid reaalsuses on see võimatu. Eeskujudest ja motivatsioonist ju puudust pole. Paraku ei suudeta selliseid tingimusi luua ning kohalikud arendajad on leidnud soodsama kasvukeskkonna USA-s.

Soodsate tingimuste loomine Euroopas pole lihtne, kuna demokraatia vajab tööd ja tarkust. Liikmesriikide heaolu, mugavuse ja enesekesksuse kombinatsioonis on lihtsam protestida, kui töötada kompromisside leidmise nimel. Omaette suur takistus on teiste edu, mis pakub mugavaid ja tõhusaid IT-teenuseid. Kokkulepete sõlmimine USA ning Hiina ettevõtetega on lihtsam ja odavam, kui arendada oma võimalusi. See ei vaja ainult raha vaid ka õigusruumi. Mõlemad tegurid pidurdavad kohalikku arengupotentsiaali.

Lisaks tingimuste loomisele vajavad muutused päästiksündmust. See on võib-olla ameeriklaste abiga teoks saamas. Tariifide ja usaldamatuse õhustikus on eurooplased sunnitud ja ka üha rohkem motiveeritud kodus ringi vaatama, et õlitada roostes püssi, kontrollida kuivade tikkude varu ning lugeda üle peatükk, kuidas tegutseda kriisiolukorras.

Kriisis avastatakse, mida tahaks, aga mida ei ole ning mida on seni valesti tehtud. Viimasega alustades kehtib meil eelmisest aastast TI akt. See peaks lõplikult jõustuma järgmisel aasta suvel. Pikalt vaieldud dokumenti peetakse väga turvaliseks. Nii turvaliseks, et ei julgegi midagi uut proovida. Innovatsioon seisneb aga asjade uuel moel tegemises, sh riskides. Seda tehakse rohkem USA-s ja Hiinas. Riske on erisuguseid. Teistest eraldiseisev on mahajäämuse risk. TI puhul võib mahajäämusest sündiv kahju ületada seni kaitstava väärtust.

On siiski põhjust optimismiks. Aasta algusest USA-st saabunud signaalide tõttu on Euroopas alanud TI-d puudutavaid seadusemuudatusi kavandav läbirääkimiste laine. Jäikust ja tõkkeid vähendavad ideed kostuvad ka seoses kuulsa andmekaitse direktiiviga.

Euroopa poliitikud oskavad arvutada. Ühes liikmesriigis valminud kolme konkurentsivõimelise TI-mudeliga jäädakse kiiresti maha esmalt teaduses ja tehnoloogias ning seejärel majanduses. Juhul kui on midagi väärtuslikku, peab seda ka ise kaitsma. Kaitsevõimes on kohalikul TI-alasel võimekusel eriline roll, sest teiste usaldamisega on viimasel ajal raskuseid.

Euroopa on TI vallas toimuvas võistluses ilmselgelt tagaajaja rollis. Tegemist ei ole jooksmisega, kus tulemuse parandamine nõuab aega ja raskeid treeninguid, kus tulemus pole garanteeritud. Hiinlased tegid lühikese ajaga olulise arenguhüppe, mis rajanes teiste leiutatu nutikale kasutamisele.

Seega sarnaneb käimasolev võistlus rohkem motospordile, kus on olulisem teadmiste nutikas kombinatsioon aerodünaamikast ja vedrustuse geomeetriast mootori tõhususe parandamiseni. Viimane osutab samas ka raudvarabaasi arendusvajadusele.

Seda ka Euroopas juba kavandatakse. Praegu on Euroopa võimsam arvutuskeskus Itaalias Ferrera Erbognones asuv Eni HPC6 superarvuti. Ülemaailmses TOP500 edetabelis 5. kohal asuva keskuse jõudlus on USA riigile kuuluvatest arvutuskeskustest umbes viis korda väiksem. USA eraettevõtetele nagu OpenAI, x.AI, Meta, Anthropic jt kuuluvate arvutuskeskuste andmed nimekirjas ei kajastu. Nad kasutavad märkimisväärseid arvutusressursse, aga ärihuvide tõttu nad avaliku pingerea jaoks üksikasju ei avalikustata.

Väljaspoolt vaadates peaks Elon Muskile kuuluvas Tennessee osariigis Memphises asuv x.AI superarvuti Colossus olema maailma suurim ühte kohta koondatud tehisintellekti protsessoritega klaster. Selle loomise ligikaudseks hinnaks pakutakse 15–30 miljardit dollarit. Kuulduste järgi on kavas Colossuse võimsust viis korda suurendada. Euroopa Liit plaanib TI arendamisesse investeerida 20 miljardit eurot. Loodetavasti rakendatakse see julge leiutamise teenistusse.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".