Ilmselt on maailmas alles vähe koole, kus poleks hoogustumas omalaadne vaikne kodusõda. Üht poolt esindavad oma veendumustes ranged pedagoogid, kes nõuavad, et õpilased peaksid kõigele vaatamata lihvima oma oskusi peensusteni ning omandama ammendavaid teadmisi. Võib ka mõelda, et nad peavad oskama ehitada jalgratast, mitte ainult sellega sõita. Selles traditsioonis on oluline õppida kirjutama esseesid, lahendada võrrandeid käsitsi ning jätta meelde ajaloolisi ajaskaalasid. Põhitõed on ju olulised.

Tugevnev vastasleer seab küsimärgi alla, kas traditsiooniliste meetodite külge klammerdumine on veel kohane. Nad küsivad retooriliselt, kas kalkulaatoriajastul annab peast või käsitsi jagamise õpetamine tööturul eeliseid.

Vaidlus on küdenud vaikselt pikemat aega. Näiliselt nõutakse veel vana, aga reaalselt otsitakse uut vaadet taluvaid kompromisse. Generatiivsete TI-tööriistade kiire levik tõi lühikese ajaga seda dilemmat ümbritseva arutelu tähelepanu keskpunkti. Haridusele omase konservatiivsuse refleksiga õpetavates institutsioonides tehti kiire otsus need tööriistad keelata. Uusi tööriistu peetakse petmisvahenditeks, nende kasutus õõnestab õppimise terviklikkust jne.

Siis on veel neid, kes on lihtsalt alla andnud. Nad ei oska ega suuda õppijate seas konkreetselt ja üldsuses spontaanselt kasvavale TI kasutamise lainele vastu seista. Paraku ei arene neis kahes rühmas ka vastavat pädevust.

Siin-seal on uued intellektuaalsed töövahendid julgemalt omaks võetud. Nad näevad võimalust hariduse ümber mõtestamiseks. Levinud nägemuses ootab ees uudne kognitiivse kaaslasega ajastu. Inimese roll pole mitte sellega võistlemine vaid tulemuslik koostöö.

Pingete tuuma moodustab vaidlus hariduse eesmärkide ümber. Kas see peaks olema protsesside valdamine või pigem kontseptsioonide mõistmine ja nende loov rakendamine? Kas iga õpilane peab suutma täita ülesandeid, millega masinad nüüd vaevata hakkama saavad või on väärtuslikum õppida neid tööriistu kriitiliselt hindama, kontekstualiseerima ja vastutustundlikult kasutama?

Väärtusi on mõlemal poolel. Põhioskuste harjutamisega areneb intellektuaalne distsipliin ja vastupidavus. Teisalt jättes õpetamismeetodid arendamata, riskitakse valmistada õpilasi ette maailmaks, mida pole enam olemas

Nagu kalkulaatori, interneti või isegi õigekirjakontrolli puhul, ei ole lahenduseks keelamine. Tulemuslik oleks üheskoos läbimõeldud integratsioon uute lahendustega. Jutt ei käi ka põhitõdedest loobumisest vaid valikust, millised põhitõed on olulised. See pole sugugi lihtne ülesanne, kuna ohustab õpetajate senist töökoormust ja väärtussüsteemi. Kindlasti tehakse õpetlikke vigu. Targad õpivad ka teiste vigadest.

Lähiajal on oodata uute TI-kesksete kursuste avamist. Ilmselt kuuleb neist sügisel, kui maailmas algab uus kooliaasta. Ühe näite pakub USA-s Washingtonis tegutsev, 132-aastane American University, mille esindaja iseloomustas uut algatust mõttega, et kui teistes õppeasutustes keelatakse või piiratakse õpilaste TI kasutamist, siis nende avataval erialal on TI kasutamine kohustuslik.

Ülikool ei kavatse valmistada uusi TI-insenere vaid edukaid TI oskustega ettevõtjaid, väideti ettevõtmise tutvustuses. Ülikoolis avatakse uus teisi erialasid lõimiv instituut ning luuakse uued TI kasutamisele keskendunud kursused. Seal peaks paari aasta jooksul valmima lend uue põlvkonna spetsialiste, kes ei saa ilma TI-ta hakkama.

Tegemist pole isoleeritud lihtsameelse ettevõtmisega, mida õnnestuks eirata. Suured TI-arendajad on asunud üksteise võidu pakkuma koolidele nende võimsamate ja tasuliste mudelite tasuta või soodustusega kasutamist. Sarnaselt varasemale suundumusele tööturul, milles töötajad smugeldavad tööandja keelu vastaselt oma tööprotsessi eraisiku konto kaudu TI-abilisi, kujundab haridusteenuse maastikku kliendibaasi, s.o õpilaste käitumine. Neid mõjutab rohkem kooliväline maailm.

Praegune haridussüsteem sarnaneb Titanicule. Suurejooneline ja usaldusväärne laev ehitati teistsuguseks ajaks. Pardal õpitakse samu põhilisi harjutusi ja käelisi oskusi, mida õppisid nende õpetajad. Pardalviibijad, eriti need, kes vastutavad, väidavad, et turvalisem on paigal püsida. Nad rahustavad kaasreisijaid, et see laev on varemgi jäätükke üle elanud. Pealegi, kuidas õpivad reisijad navigeerima, kui jätavad sõudetunnid vahele?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".