Inimesed pole robotid. Põhjus, miks nad teatud olukordades roboteid eelistavad, tuleneb inimese tehtavatest vigadest. Viga oleks rääkida teiste inimeste vormis, vigu teeme meie ja krooniliselt. Neist paljud on väiksemad ja mõned korralikud, seda nii kodus, tööl kui ka avalikus ruumis. Mõnest natuke õppides, ülejäänud enda või teiste valuks jättes, lootuseta kordagi vigadest lahti saada.

Vigade tekkepõhjus peitub enamasti meie piiratud kogemuses ja puudlikes teadmistes, loomuomases kognitiivses kallutatuses, emotsionaalsetes tegurites, unustamises, väsimuses jne. Masinaid, roboteid ja tehisintellekti arendades püüame kõigist neist nõrkustest lahti saada. Ometi meile ei meeldi need. Veatud masinad jätavad mulje külmast ja halastamatust loomusest. Paradoksaalselt meeldivad meile vigu tegevad kaaslased, aga mitte vigu tegevad masinad.

Unustame näiteks pahatihti asju, kes unustab prille, kes võtmeid või telefoni. Taoline unustamine ei piirdu koduse, lohakust ja apsakaid endasse neelava keskkonnaga. Unustatakse ka pingelistes ja keskendumist nõudvas olustikus. Näiteks patsiendi operatsiooni käigus unustatakse tema sisse kirurgilisi instrumente, opereeritakse vale jalga jne.

Operatsioonisaali unustamise näited on hirmsamad. Kuna vigu teevad inimesed, siis on neil üks iseäralik omadus, inimlikud vead kipuvad korduma. Põhilised apsakad on ennustatavad ning võimaldavad luua tüüpilisemate vigade mõju leevendamiseks lahendusi. Enne operatsiooni kirjutatakse jalale, kumba jäset peab opereerima. Protseduuri lõppedes loetakse üle kõik operatsioonis kasutatud instrumendid jne.

Analoogsed olukorrad korduvad ka teistes valdkondades. Teatud tüüpi vead kipuvad korduma näiteks raamatupidamises. Raamatupidaja on inimene ning tema nõrkused võib sõna otseses mõttes raamatupidamislikult arvele võtta. Väsimuse, tähelepanu kõrvalejuhtimise või lihtsalt tähelepandamatuse tõttu juhtub andmete sisestamisel ja arvutustes regulaarselt vigu.

Nende ennetamiseks rakendatakse kahekordse sisestuse lahendusi, regulaarseid auditeid ja tarkvarapõhiseid kontrolle. Õigusemõistmisel võivad otsused sisaldada erapoolikusest või ekslikust teabest tingitud vigu. Kohtunikud on inimesed, st nende otsustusvõime kõigub paratamatult. Võimaliku ebaõigluse minimeerimiseks on olemas apellatsioonikohtud jne.

Olles ise ekslikud, oleme ka kõige sobivamad eksimuste minimeerijad. Tänu ajaloolisele kohandumisele mõistame ja näeme teiste inimeste vigu vaistlikult ette. Tunneme vigu tegevate inimeste keskel end turvalisemalt, kui vigu tegevate masinate keskel. Selle tehniliselt kujundatud maailmaga liitub nüüd tehisintellekt oma vigadega.

Maailmas tunnustatud arvutiturbe ekspert Bruce Schneier hoiatab, et TI tehtavad vead erinevad inimese omadest mitmel moel. Järelikult ei piisa pelgalt sellest, kui teadvustatakse, et TI teeb vigu. Kipume looma petliku turvatunde, olles vestlusboti vastusest püüdnud kinni mõne silmatorkavalt totra vea.

Sellest ei piisa. TI-vead võivad esineda harjumatul viisil, olukordades ja vormides, milles on vigu raske ära tunda. Küsime ju teavet, mille kohta on meie enda teadmised puudulikud. Samas eeldame, et TI ei ole kitsa eriala spetsialist, vaid oskab meile vastata erievates eluolu kujundavates teemavaldkondades. TI rakendatakse ametlikult ning metsikult ettevõtlusest ja majandusest, rahandusest ja juriidikast kuni diagnostika ja ravini.

Erinevalt inimestest ei tulene TI vead väsimusest ega tähelepanu hajumisest. Inimest saab iseloomustada tema korduma kippuvate vigade põhjal. Tema vead toovad esile individuaalsed nõrkused või teadmisi iseloomustava puudulikkuse. TI teadmiste ruum on suur ning selle vead esinevad igas teemavaldkonnas juhuslikult, ilma tüüpilise mustrita. Inimese tehtud vigadega kaasneb sageli kaks käitumisjoont. Teadmatus väljendub ebakindluses. Lisaks tunnistab ta, kas enne või pärast viga, et ega ta seda teemat väga hästi ei valda.

Vigu tegev TI on valdkonnast sõltumata alati enesekindel. Inimesed ei kontrolli vastuste tõepärasust, vaid eelistavad hinnata lausuja renomeed ja käitumist. TI renomee on suhteliselt hea ning selle enesekindlus on veenev. Erinevalt inimlikest vigadest, mille lahendamiseks oleme kultuuriliselt ja psühholoogiliselt rohkem valmis, võivad TI vead jääda pikka aega märkamata ning levida.

Schneier ei paku lihtsat lahendust, sest meil puudub piisav kogemustel rajanev arusaam TI vigade eripäradest. Vigade ärahoidmine ei ole põhimõtteliselt võimalik. Neid saab vähendada ning nendeks on võimalik ette valmistuda. Schneier soovitab TI-arendajatele, et need õpetaksid TI-d tegema vigu inimese moodi, demonstreerima rohkem ebakindlust vmt.

Lisaks näeb ta vajadust arendada TI vigu tudeerivaid TI-põhiseid veaparandajaid. Inimesele on vigu tegev TI uudne väljakutse.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".