Ameerika teadlased on nüüd avastanud, kuidas venitamine tugevdab ämblikuniiti.

Jacob Graham Chicago lähedal asuvast Northwesterni Ülikoolist ja tema kolleegid mudeldasid ämblikuniiti arvutis. Mudel näitas, et niidi venitamisel lähevad selles sisalduvad valgumolekulid paremini paralleelseks ning nende vahel tekib rohkem ühendusi. Mõlema muutuse toimel lähebki niit tugevamaks.

Seejärel kontrollisid teadlased mudelis näidatut katses tehisliku ämblikuniidiga. Kontroll oli edukas ning tulemused avaldati ajakirjas Science Advances.

Teadlased teadsid juba enne, et venitamine teeb ämblikuniidi tugevamaks, kuid ei teadnud kuidas. Grahami ja tema kaaslaste mudel andis nanomeetrilisel skaalal pildi ette.

Lisaks selgus, et venitamisel tekib paralleelsemalt joonduvate valgumolekulide vahele vesiniksidemeid juurde, mis teevad materjali veel tugevamaks ja elastsemaks.

Alguses on materjal suhteliselt nõrk, aga kui ta kuus korda pikemaks venitada, on juba korralik tugevus käes.

Materjaliteadlased on pikka aega uurinud, kuidas valmistada võimalikult head tehislikku ämblikuniiti.

Ämblikuniit on kasulik materjal oma tugevuse ja venivuse poolest. Hea on ka see, et ta on biolagunev. Nii on tal rakendust meditsiinis, sest sellest saab teha haavaniiti või -geeli.

Kuna looduslikku ämblikuniiti on vajalikes kogustes raske ja kulukas hankida, püütakse luua tehisniiti. Näiteks võib ämblikuniidi materjali tootma panna geneetiliselt muundatud baktereid.

Tehislik ämblikuniit on üks tähtsamaid tulevikumaterjale.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.