Igaüks teab mõnd filmi, mille keerulised ideed destilleeritakse mällu jäävate stseenidega tähenduste kontsentraadiks. Piisab mõne fraasi kordamisest väljaspool filmilugude maailma ning see toimib nagu kood, mis toob segasesse olukorda sealt kaduma läinud selguse.

Paljud kultuurinähtused ammutavad endale sisu müütilistest jutuvestmise traditsioonidest. Samamoodi loovad filmide stseenide või fraaside kordamised uusi ja iseseisvaid kontseptsioone. Kordudes erinevates olustikes, eralduvad need üha rohkem oma algsest kontekstist ning muutuvad osaks ühiskonna ühisest sõnavarast.

Näiteks on 1984. aastal üksjagu kultusfilmi staatuse saavutanud "Karate Kid". Seal satub rahutu ja enesekindel teismeline Daniel õppima karated esmapilgul põduravõitu ja tagasihoidliku härra Miyagi juurde. Vaataja saab vanahärras peituvast väest aimu siin-seal avanevates ebatavalistes olukordades demonstreeritud osavusena. Vanaduse hapruse varju peituv kobramao väledus lisas kannatamatule õpipoisile sõnakuulelikust.

Sellega seoses sündis filmist mitu hilisemat kultuurimeemi. Nende seas ingliskeelne fraas "wax on, wax off". Stseenis sõlmib härra Miyagi Danieliga kokkuleppe, et tema õpetab poisile karated ning poiss täidab kõik ülesanded. Esimesena oli auto pesemine. Seejärel pidi poiss parema käega ringe tehes kandma vaha auto pinnale ning siis vasaku käega ringe tehes vaha minema pühkima ehk "wax on, wax off". Ja nii mitu tundi järjest, kuni hakkas pimenema.

Hilisemas inforuumis võib kohata selgitusi, et "wax on, wax off" tähistab vajadust kannatada suurte eesmärkide nimel igava töö rutiini. Selles on ivake tõtt, kuid sisuline mõte on seotud karate jaoks vajalike baasliigutuste omandamisega, kuni need automatiseeritakse. Viimasele osutab ka härra Miyagi vahepealne sekkumine, milles ta näitab ette, kuidas parema käega väljapoole ringe tehes kaitstakse ennast paremalt tuleva löögi eest ning sama kordub vasaku käe ringide harjutamisega.

Karate asemel võib valida suvalise inimtegevuse. Paraku märgatakse meisterlikkust vaid eriolukordades, mitte rutiinselt autot vahatades, umbes nagu härra Miyagi ootamatuid meisterlikkuse avaldusi. Seejuures unustatakse, et nende aluseks on suure arvu baasliigutuste valdamine. Praeguseks 40-aastane vanune film edastab tänapäeval veelgi hapumaks muutunud muljele rajatud ühiskonna kriitikat. Filmis esindab seda välisele efektile ja edevusele rõhuv Daniel, kes ei taha midagi kuulda tuhandetest lihtsatest liigutustest, vaid sooviks olla kohe meisterlik.

Osutus vanale filmile oli sissjuhatuseks USA Carnegie Melloni ülikooli ja Microsofti koostöös valminud uuringule (PDF), milles analüüsiti generatiivse TI mõju teadmustöötajate kriitilisele mõtlemisele. Just äsja avaldas ka ettevõtte Anthropic oma Claude TI-mudelis kasutajate tehtud tööülesannete analüüsi tulemused. Neist selgus, et umbes neli protsenti teadmustöö tegijatest lasevad uuel tööriistal teha kolmveerand oma tööülesannetest ning iga kolmas kasutas seda veerandi tööde puhul. Nendest arvudest ei tasu otsida midagi, mida asetada hea ja halva kaaludele. Töö vajab tegemist ning nutikas inimene kasutab selleks parimaid tööriistu.

Carnegie Melloni ja Microsofti uuringust tuleb samas välja midagi, mis tõi meelde härra Miyagi. Juba uuringu sissjuhatusest võib lugeda, et kunagise automatiseerimise peamine iroonia on rutiinsete ülesannete mehhaniseerimisega kasutajalt võetud võimalus treenida oma otsustusvõimet ning tugevdada nn vaimset lihaskonda. Selle tulemusel tema baasvõimed atrofeeruvad ning ta ei suuda teha enam midagi meisterlikku.

See osutus puudutas kehalise töö automatiseerimist ning sellega kaasnenud kehalist mandumist. Sellel lasti rahus kulgeda, mõeldes Karate Kidi Danieli moodi, et inimese väärtus seisneb ebatavaliste olukordade lahendamises. Piltlikult öeldes, vastasega võideldes. Kui inimene ei ole aga tuhandeid kordi teinud "wax on, wax off"-i, ei oska ega jaksa tema käsi teha enam midagi meisterlikku.

Sellest uuringust selgus, et mida rohkem usaldati töös generatiivset TI-d, seda kasinamaks muutus kriitiline mõtlemine. Autorid rõhutavad, et kriitilise mõtlemise määr on omakorda seotud enesekindlusega. Tegemist on vaid ühe ja kõigest mõnesaja inimese põhjal tehtud tähelepanekutega. Ometi kuvandub neist midagi tuttavat. Kriitiline analüüs on raske. Suure töökoormuse all kannatab ka selle kvaliteet. Seetõttu paistab TI kasutamine olevat õigustatud.

Ent arvestama peab võimaliku endale seatud lõksuga. Vähemalt esialgu paistab, et TI kasutavad teadmustöötajad muutuvad kriitilisest mõtlejast saadud vastuste kinnitajateks ning nende kuulekaks kasutajaks. Kannatava iseseisva kriitilise analüüsi tulemusel vajatakse TI abi üha rohkem ning siis võib juhtuda midagi sarnast veekogudes elava toruja mantelloomaga.

Loomal on sündides tegus närvisüsteem, et leida endale eluks sobiv paik. Sinna kinnitudes hakkab ta toituma kehast läbi voolavast veemassis leiduvast ollusest. Kulutuste kokkuhoiuks sööb ta ära ka oma aju. Inimeseks jäämine eeldab jätkuvalt "wax on, wax off" treeninguid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".