Inimkonna viimane eksam testib tehisaru asemel inimvõimete piire
Ligi tuhat eksperti ja teadlast sünteesisid ligi 50 000 küsimusest testi, mille vastuseid ega lahenduskäiku pole võimalik tuletada olemasolevatest andmeallikatest. Võib arvata, et inimeste loodud tehisaru superintelligentsuse testimise asemel, räägib see rohkem inimeste endi piiratusest, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Võimalik, et elu loomariigis jäädvustas meis ärevustunde kõige lõppemise võimalikkusest. Inimestes sügavalt juurdunud ebakindlus ellujäämise suhtes kajastub jutustustes võistlustest, mille võitmisest sõltub terve inimkonna saatus. Lugudes esineb mütoloogilisi jõukatsumisi jumalate ja surelike vahel, võidujooksmisi, mille auhinnaks on abielu või surm, ja muid eepilisi katsumusi. Lugusid jutustades edastatakse kestvat hirmu lastele, nende lastele jne, et kusagil on meid ületavad või tühistavad jõud, millega peame kõik kord kohtuma.
Igivana narratiiv saab tehisintellekti mõjul kaasaegsema vormi. Seekord oleme ise ühel päeval meid ületada võiva konkurendi loojad. Kriitilise tuleviku kauguse kompamiseks ei sobi hüüdmise kaja ega pikema kepiga sorkimisest. Levinud meetod selle hindamiseks on testid, millega võrreldakse TI-mudelite võimeid inimese omaga. Regulaarne testimine annab aimu muutuste kiirusest.
Selliseid teste on palju. Mõne puhul arvati, et võib rahulikult oodata aastaid, enne kui ükski TI pääseb arukust tähistava piiri lähedale. Tulemused pole just julgustavad. TI-mudelid arenevad kiiresti ning saavutasid lühikese aja jooksul hüppe nullilähedasest tulemusest peaaegu täiusliku soorituseni. Võimalik, et siin-seal on rohkem süüdi nõrgaks osutunud testid kui edusammud tehisintellektis. Samas viitavad mitmed tõendid ka TI arengule. Igatahes muutusid osad vägevaks peetud testid lühikese ajaga vähem vägevateks.
Seniste testide ammendumise tempo toob esile, kuidas meie ettekujutused muutuste kulust jäävad järjekindlalt tegelikkusele alla, tuues ühtlasi esile nii tehnilise arengu seni ammendamatu potentsiaali kui ka selle ettearvamatuse. Ajakohaseks aruteluaineks on fundamentaalsed küsimused inimeste ja masinate võimete piiridest.
Vahest peaks olema ettevaatlikum sõnu valides. Ent mis tehtud, seda enam ei muuda. Nimelt loodi veel üks test ja sellele pandi nimeks "Inimkonna viimane eksam". Sellega ei panda proovile mitte inimesed vaid TI. Testi mõte on juba mainitud iidne proov, mille läbimisel peaks mitteinimesest täitja kuulutama meist paremaks.
Enda lohutamiseks või eksitamiseks võib selle väitega vaielda. Näiteks väites vastu, et test on inimese loodud ja tema teab õigeid vastuseid. Olgu näitena toodud küsimus, kui mitu paaris kõõlust kinnitub koolibri saba anatoomias teatud pisikese luu osale. Vastust teab või oskab leida väike arv zoolooge. Selliseid eriteadmistega spetsialiste kutsuti üles koostama "Inimkonna viimase eksami" küsimusi.
Testi loomisesse panustas kokku umbes tuhat inimest ja küsimusi pakuti üle 70 000. Siingi oli tegemist omalaadse võistlusega. Rahvusvaheline ekspertrühm valis 50 parimat ja nende küsimuse autoritele lubati tasuda 5000 dollarit. Sealt tahapoole jäänud väljavalitutele jagati 500-dollarilisi tšekke. Rahalise motivatsiooni kõrval oli ilmselt mängus teatud au ja hirmusegane soov asetada oma küsimustega latt nii kõrgele, et saaks tükimaks ajaks inimese intellektuaalse ülemvõimus meelerahu.
Valminud test koosneb kümnete valdkondade erialaseid teadmisi eeldavatest ja nende sünteesi kaudu vastatavast 3000 küsimusest. Igal küsimusel on üheselt arusaadav ja kontrollitav lahendus. Nende vastust ega lahenduskäiku pole võimalik lugeda varasematest teabeallikatest, sealhulgas internetist.
Taoline test paneb küsima, kas "Inimkonna viimase eksami" eduka läbija näol oleks tegemist inimese võimeid ületava superintelligentse agendiga. Ükski inimene ei suudaks seda eksamit edukalt sooritada.
Seniste testide eduka läbimise võrdsustamine superintelligentsuse saavutamisega on probleemne mitmel põhjusel. Testid ei kata kõiki intellektuaalseid tegevusi, sealhulgas selliseid, mis nõuavad nn inimese mõttes "tervet mõistust", eetikaga arvestamist, analüütilist arutelu, vihjete või ebakorrektse lause mõistmist jne. Isegi kui ükski inimene ei suudaks sellist testi edukalt läbida, tähistaks see pigem indiviidi piiratust. Kui TI seda suudab, jääb ikkagi midagi puudu.
Olgu analoogiana toodud kuulus Šveitsi armee taskunuga. Noal on erinevate ülesannete jaoks mitu tööriista, kuid see ei ole ikkagi terviklik mehhanism, mis suudaks luua uusi tööriistu või mõista, miks need tööriistad olemas on. Noa kasulikkuse jaoks on veel vaja inimest.
Sellised väljakutsed pole saladus ja nende lahendamisele viitavad mitmed viimase aja TI edusammud. Populaarsete TI-mudelite "Inimkonna viimase eksami" läbimise värske tulemus on suhteliselt tagasihoidlik, saades tulemuseks umbes 10 protsenti. Hinnates TI arengutempot, usuvad testi koostajad, et alanud aasta lõpuks vastab TI pooltele küsimustele õigesti "Inimkonna viimasel eksamil".
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"