Koroonapandeemia lisas argivestlusesse seni erialade isolatsioonis kasutatud teemasid ja mõisteid. Ühtedele sunnitud ja teistele intrigeerivalt avaldas uus aines rahvahariduslikku mõju. Suur osa tsivilisatsioonist püüdis kaasa mõelda vaktsiinide, epidemioloogilise statistika või tervishoiu poliitika teemadele. Tulemuse üle võib vaielda – kriitilise valvsuseta omapead jäetud asjaoludest sündis metsikuid fantaasiaid. Neist osa põhjustasid täiendavat kahju.

Vapustustest kardetavasti puhkust ei saa. Järgmine rahvahariduslik kiirõppetapp võib alata õige pea. Selle sisu võib trumbata pandeemiaga kohtumise kogemust. Kuigi teema pole koroonalaadselt vahetult surmava sisuga, ent võib olla libedast jääst jalust rabavama olemusega. Esialgu on veel tegemist spekulatsiooniga. Inimesi tundes ja pandeemia näitel võib olla oletuste ja fantaasia kombinatsioonil käitumisele märkimisväärne mõju.

Tasakaalutest võiks alata suurte arvudega. Superarvuti pole enam kellelegi uudis, kuna need teenindavad juba mitmeid argiseid vajadusi. Enneolematu tõhususega andmeid töötlevad masinad võimaldavad jooksutada kliimamudeleid, ennustada looduskatastroofe, avastada geeniandmete või algosakeste füüsika andmemassiividest tähendust omavaid seoseid ja osalevad tehisintellekti mudelite õppimisprotsessis.

Viimased paar aastat eksisteerivad sellised arvutid, mis suudavad sooritada sekundis üle 10¹⁸ ujukomatehet. Suure jõudlusega lauaarvuti vastav näitaja on umbes miljon korda väiksem. Miljoni lauaarvuti kokku liitmisel seda tulemust siiski ei saavutaks. Kitsaskohaks kujuneks andmete edastamine, ühendused elektrivõrguga, eralduv soojus ja muud tehnilised probleemid. Superarvuti arhitektuur on seega omaette tehniliselt erakordne saavutus.

Samuti pole enam uudiseks kvantarvuti. Lähiajal peaks hoogustuma avalik arusaam kvantarvuti olemusest ja selle erinevusest tänaste nn tavaliste arvutitega. Teoorias suudab kvantarvuti teha kõike, mida suudab ka tavaline arvuti. Mõneti üllatavalt, alati mitte kiiremini, sest kvantarvutid sobivad olemuslikult teistsuguste probleemide lahendamiseks. Tavalised arvutid on loodud ja optimeeritud internetis surfamiseks, teksti kirjutamiseks või videomängude mängimiseks. Selliste ülesannete täitmisel võivad tavalised arvutid olla kiiremad ning on vaieldamatult praktilisemad.

Vastupidises suunas võrdlus ei toimi. Tavaline arvuti ei suuda teha kõike, mida suudab kvantarvuti. Viimased sobivad lahendama samaaegsusest tuleneva erilise keerukusega ülesandeid, milleks rakendavad kvantmehaanika ainulaadseid omadusi, nagu superpositsiooni ehk samaaegselt paljudes olekutes olekut, ja kvantpõimingut, mille puhul kahe eraldi asuva osakese olekud on teineteisest lahutamatud, mistõttu need reageerivad samaaegselt, trotsides klassikalisi arusaami ruumist.

Kvantarvutiga oleks võimalik juhtida kogu linna liiklust selle konstantses samaaegses muutumises, simuleerida organismi massiivselt paralleelsete protsesside muutusi sinna ravimi lisamisel või optimeerida riigi elektrienergia varustust sõltuvalt jooksvast tarbimisest jne. Tavalised arvutid nende ülesannete jaoks hästi ei sobi. Sestap on mõlemale arvutusplatvormile omad kohased ülesanded ja üks ei hakka asendama teist.

Äsjane Google'i kvantarvuti edusammu kajastav uudis võib tunduda ühena harjumuspärastest edusammudest. Ilma selliste uudisteta ollakse isegi tõredad ja kiuslikud, kui meedia ülespuhutud lubadused ei täitu. Midagi taolist võis viimasel ajal sageli märgata.

Uudis Google'i uuest kvantarvuti kiibist ületas meedialäve peamiselt kahel põhjusel. See on praeguseks teadaolevatest kõige edumeelsem. Sellest rohkem äratas aga tähelepanu, et Willow'na tuntud kiibi jõudlus ületab märkimisväärselt olemasolevate superarvutite oma.

Asetades Willow ja superarvuti mõttelisele võistlusrajale, lõpetaks esimene selle arvutusliku väljakutse ühe sekundiga. Parimal superarvutil kuluks sama tulemuseni jõudmiseks arvutuslikult umbes kümme septillionit aastat. Selle 25-kohalise arvuga ei tasu fantaasiat vigastada, sest see ületab kõiki teadaolevaid ajaskaalasid, sealhulgas meile teada oleva universumi vanust.

Uskumatuna tunduv tehete teostamise jõudlus koos mitmete arvutusteede samaaegsusega toob päevakorda võimaluse mitme paralleelse maailma olemasolust. See kvantfüüsika teoreetiline käsitlus postuleerib, et iga mitme võimaliku tulemusega kvantsündmuse ajal realiseeruvad kõik variandid, aga igaüks jätkub eraldi universumis.

Näiteks kui otsustad hamburgeri asemel pitsa kasuks, jääb alles ka see elu, milles haukad hamburgerit. See kulgeb aga teises maailmas, milles sa omakorda ei tea, et valisid ka pitsa. Tegemist pole sugugi hullumeelse ideega, vaid tõsiselt võetava fundamentaalse kvantfüüsika probleemi võimaliku lahendusega. Ainsas maailmas elu kogevatele inimestele on sellise võimaluse spekulatiivne käsitlus paras pähkel ega ilmuta end sagedamini, kui koduse töö teise universumisse unustanud koolipoisi vabandustes.

Google'i kvantarvuti äratas diskussiooni võimalusest, et selle erakordne jõudlus rajaneb paralleelselt mitme maailma vahel jagatud arvutustööle. Paralleelsete maailmade tõlgendus pole ainus kvantarvuti tööd selgitav võimalus. Üpris maiseks alternatiiviks võib osutuda, et Google'i enda järeldatud tulemus on vale. Kui aga kvantarvutid peaks kasutama mitme tõeliselt kooseksisteeriva reaalsuse ressursse, seab see kahtluse alla meie klassikalise arusaama universumist või isegi saamata jõulukingist. See asub lihtsalt teises reaalsuses.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".