Muusika on kommunikatsioonivahend, mille abil saavad inimesed edastada emotsioone ja sõnumeid ka ilma sõnadeta. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse doktorant-nooremteadur Veeda Kala selgitas Raadio 2 saates "Piltlikult öeldes", et muusika kujutab mingisse vormi surutud struktureeritud helisid. Elusolend tajub harmoonilisi helisid healoomulisena ja need pakuvad turvatunnet.  Disharmoonilised helid tekitavad aga ebamugavus- või ohutunnet.

Kala rääkis, et muusika ühendab inimesi, pakkudes ühiseid kogemusi ja võimaldades jagada tundeid ja mõtteid viisil, mis ületab keelebarjäärid. Koos teistega karaoket lauldes tajub inimene muusika rütmi ja meloodiat, luues nii ühise kogemuse ja tunnetuse. Karaoke laulmine võimaldab väljendada oma emotsioone ja neid teistega jagada. Seeläbi saab luua ka sotsiaalseid sidemeid, selgitas Kala.

Kui keegi laulab ja teised kaasa laulavad, tulevad mängu peegelneuronid ajus, mis aitavad inimesel aru saada, mida teine teeb või tunneb, ja olla empaatiline.

Veeda Kala tõi välja, et see võib olla üks põhjustest, miks inimestele meeldib kurb muusika. "See tekitab tunde, et seal on keegi, kes mõistab, mida me tunneme, kui meil on kurb," ütles ta. Laulu esitaja ei pea olema ühes ajaruumis ja samas hetkes. Sarnase emotsiooniga võib samastuda, kuulates pala, mida esitati aastaid tagasi. "Võib-olla keegi sada aastat tagasi tundis samamoodi. See annab aja- ja ruumiülese võimaluse inimestel tunda ennast ühendatuna ja mõistetuna," sõnas Kala.

Musikoloog selgitas, et lisaks muusikalisele poolele on karaoke laulmisel tähtsal kohal sõnad. "Karaoke puhul ei ole me mitte ainult kuulajad, vaid ka aktiivsed osalejad. Seetõttu on meil teatud ootused ka muusikale, millega oleme aktiivselt kaasas," sõnas Kala. Osalemine, olgu see siis kuulaja või lauljana, loob veelgi tugevama omavahelise ühenduse ja kaasatuse tunde.

Karaoke laulmise puhul on tegu esinemisolukorraga, kus eneseväljendusel on rohkem kaalu kui lauluoskusel. Karaoke laulmine toimub sageli sotsiaalses kontekstis, kus inimesed laulavad kellelegi ja teised kuulavad kedagi. "Laulja tajub publikut ja laulusõnumit, mida ta koos eelsalvestatud professionaalidega esitab. Karaokelaulja saab publikult tähelepanu ja tunnustust. Protsessis tekkiv saavutustunne ja sellega kaasnev dopamiini vallandumine tekitab meis hea enesetunde, rõõmu ja rahulolu," selgitas Kala.

Musikoloog tõi näite, kuidas laulmine tuleb kasuks ka talisupluse ajal. "Esimene asi, mis talisuplemisel juhtub, on see, et külm vesi tõmbab meie hingamise kinni, aga laulmise abil saame seda kontrollida," selgitas ta. Hingamine aitab reguleerida neid protsesse kehas, mis muidu on automaatsed. See on ka põhjus, miks mediteerimisel keskendutakse hingamisele. Näiteks hingamisega saab reguleerida südametööd, mis tekitab kehas rahunemise.

"Kui laulame, on meie tähelepanu suunatud, lisaks rütmile ja helikõrgustele, hingamisele ja heli tekitamisele," rääkis Kala. Laulmine reguleerib hingamist: õhk liigub kopsudesse ja laulmisel hingame pikemalt ja ühtlasemalt välja. Seejärel vallanduvad hormoonid, mis tekitavad inimeses rahulolutunde.

"Leidsin ka artikleid, kus kirjutati, et laulmine tõstab immunoglobuliin A taset, mis mõjub immuunsüsteemile hästi," seletas Kala. Immunoglobuliin A on peamine antikehana toimiv valk, mida inimkeha toodab, et võidelda soovimatute ainetega organismis. "Ehk siis laulame ja oleme tervemad – võiks vist niimoodi loosungina öelda," lausus ta.

Karaoke laulmine on Kala sõnul palju enamat kui lihtsalt lõbus ajaviide. Ilmselt siin peitubki vastus, miks meeldib inimestele karaoket laulda. See on viis, kuidas muusika inimesi ühendab, võimaldades väljendada oma emotsioone, saavutada rahulolu ja luua tugevaid sotsiaalseid sidemeid. Lisaks eelnevale rahustab laulmine inimkeha ja aitab vallandada õnnetunnet tekitavaid hormoone. Karaoke laulmine loob kogukonnatunde ja pakub võimalust jagada oma muusikalisi kogemusi ka teistega.

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Publitsistika praktika". Autorid on magistrandid Triinu Tähe, Julia Siimberg, Grete Koho ja Silvia Luik.