Kui kuulajale tundub, et muusika pole enam selline "nagu vanasti" ja "omal ajal kirjutati lauludele päriselt sõnu", võib kuulaja olla õigel teel. Uus uuring osutab, et laulusõnad muutuvadki üha lihtsamaks ja enesekeskemaks. Autorite sõnul peegeldab muutus ühiskonnas toimuvat, vahendab ZME Science.

Muusika on paljude inimeste jaoks argipäeva osa. See mõjutab nende tuju, sotsiaalset läbikäimist teistega ja kultuurilist identiteeti. Keskse osa muusikakogemusest moodustavad laulude sõnad – sageli peegeldavad ja kujundavad need just ühiskondlikke norme ning väärtusi. Nagu tõestas Bob Dylani pärgamine Nobeli kirjanduspreemiaga, võtab ühiskond laulusõnu üha enam teatud tüüpi kirjandusena.

Nüüd osutab uus teadustöö, et viimase poolsajandi jooksul on laulusõnad märkimisväärselt muutunud. Lauluvärsid on läinud nii sõnavara kui ka ülesehituse poolest üha lihtsakoelisemaks. See annab tunnistust lihtsamate ja üha uuesti korduvate lauluridade trendist.

Lihtsus ja kordamine on eriti selgelt esil poplauludes, kuid üldjoontes muutub samamoodi kõigi žanrite laulukeel. Uuringu autori ja Innsbrucki Ülikooli teaduri Eva Zangerle sõnul ei saa siin esile tõsta ühtki üksikut artisti. Pigem on muutunud kogu muusikamaastik.

Veel tuli ilmsiks nihe laulusõnade tundevarjundeis. Ajapikku on värsid hakanud väljendama rohkem negatiivseid tundeid. Samuti on lauluread läinud isiklikumaks. See viitab töörühma sõnul, et ühiskond tervikuna on üha avatum tunnete väljendamisele ja enda haavatavusele. Teisalt võib nende sõnul öelda, et laulusõnad keerlevad üha enam laulja mina ümber.

Muusikaanalüüs

Järeldusteni jõudmiseks koostas töörühm enam kui 353 000 ingliskeelsest laulust koosneva andmestiku. Uuritud laulud kirjutati aastatel 1970–2020. Autorid analüüsisid eraldi viit žanrit: räppi, kantrit, poppi, R&B-d ja rokki. Kuna need viis osutusid kõige popimateks žanriteks, jättis töörühm kõrvale näiteks džässi ja klassikalise muusika.

Nad analüüsisid kõigi laulude tekstide sõnavaralist ülesehitust, aga ka iga laulu sõnade rütmi, tundevarjundit, struktuuri ja keerukust. Lisaks huvitas uurijaid iga pala populaarsus: kui palju kordi seda kuulati ja kui mitu korda loeti selle sõnu.

Seejärel hindas töörühm erinevate näitajate järgi lauluridade keerukust. Näiteks jälgisid nad, mitu korda mingit värssi korrati, aga ka refrääni korduste arvu laulu kohta. Ilmnes, et mõlemaid korratakse lauludes üha enam.

Veel huvitas uurijaid suhe laulu populaarsuse ja sõnade sisu vahel. Analüüs näitas, et kui kõiki laule kuulati üldjoontes ühtviisi palju, siis laulusõnade lugemiste arvus haigutavad žanrite ja perioodide vahel käärid. See viitab, et näiteks roki- ja räpisõpru huvitavad laulusõnad rohkem kui popifänne.

Uuringus tuli välja ka mõni kindlale žanrile omane trend. Näiteks eelistavad rokifännid pigem vanade laulude sõnu, samas kui kantrikuulajad otsivad just uute palade tekste. Töörühma sõnul osutab see eri žanrite kuulajate isemoodi kuulamisharjumustele.

Muutuv muusikamaastik

Uuringu tulemused klapivad varasemate leidudega. Ennegi on leitud, et rõõmsaid laulusõnu jääb vähemaks ja värsiread lihtsustuvad. Kõike seda artistide lihtsustava lähenemise süüks panna töörühma sõnul siiski ei saa.

Nimelt on viimase 50 aastaga oluliselt muutunud kogu muusika kuulamise keskkond. Näiteks vahetusid vinüülid kassettide ja seejärel CD-de vastu, et seejärel taas vinüülidele teed anda. Nüüd kuulab enamik inimesi muusikat hoopis algoritmipõhisest voogedastusest.

Niisiis kuulab inimkond tervikuna nüüd muusikat varasemast rohkem ja uuel moel. Muusika leviku ja tarbimise nihe mõjutab oluliselt nii laulukirjutamist, muusika produktsiooni kui ka kuulaja suhet lauluga. See ei muuda üksnes muusika ärilist, vaid ka loomepoolt.

Autorid möönavad, et nende valim piirdus vaid lääne levimuusika ja ingliskeelsete lauludega. USA-keskse andmestiku põhjal ei saa teha põhjapanevaid järeldusi kogu maailma muusikatrendide kohta. Samuti võivad uuringus kasutatud žanrimääratlused olla subjektiivsed ja kallutada kindlate žanrite kohta käivaid tulemusi.

Töörühma sõnul peegeldab laulusõnade muutumine ühiskonna mõttemalli – üha enam on au sees igaühe eneseväljendus ning inimesi ühendavad tunded, aga ka kiirus ja kiire tarbimine. Lihtsamad ja sageli korratud sõnad jäävad sel juhul kuulajale tõenäoliselt paremini meelde.

Uuring avaldati ajakirjas Scientific Reports.