Elektroviljelus toob põllunduse pimedasse siseruumi
Loodus on nutikas, aga mõnikord lausa häbiväärselt ebatõhus. Fotosüntees näiteks, tähtis keemiline protsess, mis teeb võimalikuks peaaegu kogu maise elu, suudab taime toitvaks keemiliseks energiaks muundada sageli vaid ühe tühise protsendi lehes neeldunud päikeseenergiast.
Selle tohutu ebatõhususe tagajärjed kasvõi põllumajandusele on, kui järele mõelda, rängad. Kui palju rohkem saaki võiksime saada, kui palju rohkem suid toita, kui põllutaimede toitumine oleks tõhusam!
Aga et looduselt võiksime seesugust armuandi arvatavasti ootama jäädagi, siis on Ameerika teadlased võtnud asja ise käsile.
Ajakirjas Joule avaldatud artiklis pakuvad Robert Jinkerson Riverside'i California Ülikoolist, Feng Jiao St Louisest Washingtoni Ülikoolist ja nende kolleegid välja põhimõttelise lahenduse, mida nad nimetavad elektroviljeluseks.
Idee põhiiva on asendada fotosüntees päikesepaneelide jõul käigus hoitava keemilise reaktsiooniga, mis toodab süsihappegaasi molekulidest tõhusalt niisugust orgaanilist ainet, mida taimed võiksid toiduks tarvitada, kui neil vaid osava geenimuunduse abiga seesugune võime tekitada.
Teadlased väidavad, et kui viia kogu Ameerika Ühendriikide põllumajandus üle täielikule elektroviljelusele, siis võiks põllumajandusliku tootmise jaoks kasutusel olevat maad vähendada tervelt 94 protsenti.
Põldude asemel kõrguksid siis mitmekorruselised taimekasvatushooned, mille peal või mille lähedal neelavad päikesepaneelid päikeseenergiat.
Selle energia abil toodetakse süsihappegaasist ja veest atsetaatioone ehk äädikhappe jääki.
Taimed, kes sest ainest toituvad, kasvavad hüdropooniliselt ehk vees, mitte mullas.
Niisuguse viljelusviisi korral ei vaja taimed otsest päikesevalgust, mistõttu saab neid kasvatada siseruumides, hästi kontrollitavates tingimustes.
Taimede idandid suudavad juba praegu ilma fotosünteesita toituda, põllukultuuride geenmuundusega soovivad teadlased aidata neil seda suutlikkust edsasiseski elus säilitada.
Jinkerson, Jiao ja nende kaaslased on praegu jõudnud nii kaugele, et tomati- ja salatitaimed toituvad neil juba uut- ja vanamoodi korraga.
Teadlased kirjutavad oma uuringu põhjenduseks, et süvenevad katsumused nagu kliimamuutus ja üleilmne nälg sunnivad meid fotosünteesi tõhususpiiranguid ületama.
Pildil on elektroviljeluse prototüüpseade.