Arvutiajastu algusaegadel, kui püüti uusi digitaalseid masinaid mõista ja kontrollida, kulges programmeerimistöö tihti keset masinate suminat hiliste tundideni. Tihti töötas just neil hilistel tundidel kofeiinist ja tähtaegade teravast kipitusest pakitsev aju kõrgeimatel pööretel. Uue tehnoloogia teerajajad polnud jätkuvalt näljased mitte ainult teadmiste, vaid ka süsivesikute järele. Aju ei kostitatud pelgalt leidlike koodiridadega, vaid ka töölaudadel väljatrükitud paberipoognate segaduses oma koha eest võitlevatest pakenditest leiduvate rasvaste kartulikrõpsude, sõõrikute ja küpsistega.

Elueliksiiriks oli peamiselt kohvi. Hoolimata suhkrust ja kofeiinist läbiimbunud kehast joodi seda tasside kaupa juurde, kui vähegi tekkis tunne, et pea enam ei võta. Vahepausides sirutati tihti väikeste, magusate ja kiirelt tarbitavate küpsiste järele. Võib-olla pärineb neist sumisevate arvutisaalide kofeiinirohketest näksimise hetkedest programmeerimise kultuuri juurdunud nn küpsise metafoor.

Küpsistest sai ühe probleemi kiire ja vaevatu rahuldamise kaudu täiuslik metafoor pisikestele andmepakettidele. Alguses juurdus siseringis ka termin võluküpsis, millega tähistati arvutite ja programmide vahel vahetatavaid väikesi varjatud teabekilde. Aastakümneid hiljem jõudsid küpsised seoses veebitehnoloogia arenguga juba miljardite arvutikasutajate teadvusesse.

Võimalik, et nn arvutiinimeste vestlusest kuuldud sage viide küpsistele on äratanud kelleski fantaasiaid kusagil avalikkuse silma alt varjuvates serveriruumides liikuvatest pagaritoodetest. Ekslikku kuvandid võis toetada ajakirjanduslik tekst, milles kirjeldatakse, kuidas seoses küberturvalisusega on häkkerid või kohtuekspertiisi-uurijad otsinud arvutitest küpsiseid.

Uue aja terviseteadlikes indiviidides ärganud instinktiivne lootus vahetada küpsised salati või ubade vastu ei tule kõne alla, kuivõrd suur osa praeguseidki programmeerijaid ei toitu tervislikult. Hiliseid tunde iseloomustav vaimne pingutus rajaneb endiselt kiirelt ja mugavalt tarbitavatele pagaritoodetele.

Veebiküpsistest on saanud aga praeguseks internetikogemuse lahutamatu osa. Nende kasulikkus ja tüütav olemus tekitavad jätkuvalt vaidlusi. Kaalul on mugavus ja ohtlikkus. Küpsised täidavad vajalikke ülesandeid, kuna jätavad meelde sisselogimisandmed, salvestavad kasutaja eelistused või juhendavad teenuse pakkujat kohandama sisu, soovitusi ja reklaame külastaja individuaalsete eelistuste ja sirvimisajaloo järgi.

Mugavuse hinnaks on probleemid, kui veebiruumi maha jäänud küpsisepuru võimaldab varjatud jälgimist. Näiteks pakuvad arvutitele küpsiseid ka kolmandad osapooled, keda ajendavad mitmesugused isikute privaatsust ära kasutavad ärihuvid. Pealetükkivate reklaamide kõrval võidakse kasutaja teadliku nõusolekuta kogutud isikuandmetega kaubelda või kasutada neid mõnel leidlikul kuritegelikul moel.

Võimatu on varjata inimeste kalduvust eelistada võimalikul mugavat keskkonda. Seetõttu jäetakse palju asju hooletusse, millest tärkavaid probleeme märgatakse alles siis, kui nende tekitatav häda suureks paisub. Alamate mugavusega arvestades, aga neid ohustavaid riske vähendada püüdes otsustasid Euroopa Liidu poliitikud mõne aja eest, et esmalt peab veebilehekülg enne kasutaja arvutisse küpsise talletamist küsima külastajalt teadlikku nõusolekut.

Seda seadusekuulelikud veebiteenusepakkujad ka teevad. Kuis nad on aga seadusekuulelikud, ei kasuta nad küpsiseid külastaja tegemiste varjatud jälitamiseks, kuna sellise tegevuse jaoks peab neil olema kohtumäärus. Pealegi talletatakse niikuinii veebiteenuse toimimiseks vajalikud küpsiseid ja luba küsitakse ainult täiendavate, enamasti reklaame vahendavate ettevõtetega seotud küpsistele. Kurjade kavatsustega tegelased ju seadusi nagunii ei järgi.

Nõnda on küpsiste bänneritel klõpsamine põhiosas täiendav tüütav tegevus. Sellele pööras hiljuti tähelepanu Euroopa Liidu andmekaitse direktiiviga kooskõla auditeeriv ettevõte Legiscope. Oodatavalt pidi enne nende teabega tutvumist klõpsama nimetatud küpsiseid puudutaval bänneril. Seejärel võis lugeda üksikasjalikku analüüsi, kui palju aega kulub eurooplastel aastas tüütavate küpsise küsimustike peale klõpsamisele.

Võttes arvesse Euroopa elanikkonna, nende seas veebiteenuste regulaarsed kasutajate arvu ning uute, st küpsisebännerit esitavate veebilehtede külastamise statistika, ning küpsise küsimustele vastamiseks kuluvad sekundid, saadi keskmise eurooplase kohta tulemuseks 5100 sekundit ehk ühe tunni ja 25 minutit.

Seega kulub Euroopa Liidu elanikel kokku küpsisebänneritele klõpsamiseks 575 miljonit tundi. Ümberarvestatuna tasustatud ajale oleks mittetoitvatele küpsistele mitte-elava hiirega reageerimise majandusliku defekti suurus võrreldav 14,4 miljardi euroga moodustades majandusbloki sisemajanduse kogutoodangust 0,1 protsenti.

Võrdluse esimene pool pole mõistlik, sest sugugi mitte kõik elu sekundid pole rahaliselt tasustatavad. Ent ka halbu ja kulukaid tegevusi sisaldava SKT loogikas võiks mõelda, et aega saaks kulutada paremini. Miks mitte lisada vabanev aeg näiteks kätepesule? Aastas veedavad inimesed seebiste kätega keskmiselt 18 tundi, aga see näitaja võiks ju olla 19,42 tundi. Kätepesust saab ju kindla peale kasu.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".