Päikesel lahvatas viimase seitsme aasta võimsaim päikesepurse

Neljapäeval vallandus käimasoleva Päikese aktiivsustsükli võimsaim päikeseloide, mille tugevuseks mõõdeti X9.05. Kosmoseilma-ennustused viitavad, et ilmaruumi paiskunud osakesed jõuavad Maani nädalavahetusel, tõotates tekitada kõrgematel laiuskraadidel võimsa virmaliste vaatemängu.
Krooni massi purse toimus samas päikeseplekkide piirkonnas AR3842 kui 1. oktoobri purse. Toonase purske tugevuseks mõõdeti X7.1, mis oli piisavalt võimas tekitamaks Maal raadioside katkestusi ja häirida satelliitide tööd. Nüüdne purse oli sellest veel ligikaudu 2,5 korda võimsam.
Taolisi sündmusi tuleb Päikese 11-aastase aktiivsustsükli vältel ette vaid paar korda, mõnikord isegi harvem. Veel võimsamaid purskeid nägi viimati 2017. aastal, nende tugevus oli vastavalt X13.3 ja X11.8.
Purske käigus vallandunud kiirgus jõudis Maani neljapäeval kella kolme paiku päeval, tekitades Aafrikas ja Euroopas raadiosides lühematel sagedustel ulatuslikku häiringuid. Lähipäevil jõuavad Maani ka loite käigus vallandunud laetud osakesed, mis võivad vallandada võimsa geomagnetilise tormi.

Eksperdid peavad purset maapealsete elektrivõrkude kahjustamiseks liiga nõrgaks, küll peavad sellega arvestama aga satelliitide omanikud. Muu hulgas võib muuta see tehiskaaslaste orbiite, kahjustada nende pardal olevat elektroonikat ja tekitada sidekatkestusi. Näiteks viis maikuine päikesetorm ajaloo suurima satelliitide rändeni.
Isegi keskmistel laiuskraadidel elavatel inimestel on aga tavapärasest suurem võimalus näha taevas virmalisi. Sõltuvalt tormi intensiivsusest võivad olla need nähtavad horisondil või isegi kõrgemal taevas. Reedehommikuse ennustuse kohaselt võiks olla purskest tingitud geomagnetiline häiritus suurim ööl vastu pühapäeva. Samas on kosmoseilma pikalt ette ennustamine raske, misläbi tuleks virmalisehuvilistel toimuval jooksvalt silma peal hoida.
Päikesetormid tekivad, kui päikese magnetvälja jõujooned mõne koha peal katkevad, taasühinevad või ümberühenduvad. Selle käigus paiskub umbes pooltel juhtudel ilmaruumi ka hulgaliselt ainet ja laetud osakesi.
Maa magnetilise põhja- ja lõunapooluse lähedal võivad samad osakesed jõuda atmosfääri ülemistesse kihtidesse ning põrkuda seal hapniku ja lämmastiku aatomitega. Sõltuvalt saadavast energiahulgast ja täpsest elemendis võivad kiirata need seejärel rohekat, punakat, kollakat või isegi sinakas-violetset valgust. Inimsilmale paistavad need virmalistena.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa