Maikuine päikesetorm viis ajaloo suurima satelliitide rändeni
Selle aasta mais miljonitele inimestele virmaliste näol silmailu pakkunud geomagnetiline torm ajas liikvele ka tuhanded satelliidid. Teadlased hoiatavad, et täpsemate kosmoseilmaennustuste ja huvirühmade parema koordinatsioonita võivad sarnased tormid tekitada seetõttu orbiidil ulatusliku kaose.
Mai esimesel poolel Maad tabanud päikesetorm paisus oma kõrghetkel USA riikliku ookeani ja atmosfääri ameti (NOAA) skaala järgi viienda kategooria tormiks. Nii tugevat geomagnetilist tormi polnud inimesed näinud alates 2003. aastast saadik. Atmosfääri molekulidega põrkudes ei tekitanud päikeselt pärit energeetilised osakesed vaid virmalisi, vaid kergitasid ülaatmosfääri temperatuuri. Viimase mõjul hakkas atmosfäär paisuma, misläbi eksles üha rohkem gaasimolekule madalal Maa orbiidil tiirlevate satelliitide käiguteele.
Need omakorda röövisid satelliitidelt hulga liikumisenergiat. Massachussetsi Tehnoloogiainstituudi kosmoseteadlased William Parker ja Richard Linares nendivad, et 7.–10. mail vähenes tuhandete orbiidil tiirlevate satelliitide ja kosmoseprügiks liigituvate objektide tiirlemiskõrgus. Keskmiselt langesid need Maa poole kiirusel 180 meetrit päevas. Päikesetormist tingitud kõrgusekaotuse tasakaalustamiseks pidid satelliidid endisele orbiidile naasmiseks kasutama oma põtkureid.
Parker ja Linares hoiatavad, et sinna juurde ei suutnud kosmoseilmaennustused sündmuse tormi kestust ega intensiivust kuigi hästi ette ennustada. Käsikäes muudatustega satelliitide orbiidis oli võimalike kokkupõrgete tuvastamine tormi ajal ja sellele järgnenud päeval seetõttu väga keeruline kui mitte võimatu. Töökorras satelliitide teele satub rikkis tehiskaaslasi või nende tükke ka tavalisematel päevadel, kuid nende vältimiseks saavad satelliidid aegsasti kurssi muuta. Maikuise tormi ajal oleks olnud taoliste manöövrite ette võtmine märksa riskantsem.
Paar viitab ajakirjas Spacecraft and Rockets ilmunud töös, et Maa lähiümbrus on viimase paarikümne aastaga märkimisväärselt muutunud. Kui toona tiirles planeedi ümber mõnisada töökorras tehiskaaslast, siis nüüdseks on neid juba umbes 10 000. Suurfirmad nagu SpaceX ja Amzon kavatsevad kosmosepõhiste sidevõrkude loomiseks nende arvu veelgi kasvatada. Seeläbi on muutunud ka päikesetormidega seotud probleemid kosmoseteadlaste jaoks märksa teravamaks.
Helgema küljena aitas võimas päikesetorm Parkeri ja Linaresi sõnul vähendada orbiidil tiirleva kosmoseprügi hulka. Nad hindavad, et tuhanded kosmoseprügi tükid liikusid planeedile mitme kilomeetri võrra lähemale. See tähendab, et need kaotavad ka edaspidi kiiremini kõrgust ja põlevad ennustatust atmosfääris kiiremini ära.
Päikese aktiivsustsükkel saavutab riiklike kosmoseagentuuride ennustuste kohaselt haripunkti selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. See tähendab, et järgneval poolaastal võib päikesepursete ja -tormide sagedus veelgi kasvada.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa