Jääkaru on arvatust noorem liik
Arktika jääväljadel uitav jääkaru ja meie metsades patseeriv pruunkaru on lähedased sugulased. Aga et lausa nii lähedased, nagu nüüd äsja on Taani teadlaste uuringust selgunud, seda ei osanud isegi suurem osa teadlasi seni arvata.
Michael Westbury ja ta kolleegid Kopenhaageni Ülikoolist väidavad varasemaist ulatuslikuma võrdleva geeniuuringu põhjal, et kaks karuliiki, pruuni ja valge karvaga, lahknesid teineteisest alles nii hiljuti kui 70 000 aastat tagasi.
Varem on arvatud, et jääkaru oli omaette liigiks saanud juba üle saja tuhande aasta tagasi, vahest isegi saja viiekümne tuhande.
Westbury ja ta kaaslased analüüsisid läbi 119 jääkaru genoomi ja 135 pruunkaru genoomi. Lisaks võtsid nad sinna kõrvale kaks jääkarufossiili ja vaatasid ka nende genoomi.
Jääkarul ja pruunkarul on õige mitu silmaga nähtavat erinevust. Kõigepealt muidugi karvkatte värv. Aga karvastikus on ka teine vahe: kui pruunkarul on karvu ainult üks kiht, siis jääkarul on pikemate karvade all ka pehmematest ja lühematest karvadest alusvooder, mis peab hästi sooja.
Jääkaru on ka pruunkarust saledam, kitsama kolju, pikema kaela ja madalama turjaga. Ta hambad on teravmad ja kohastunud loomse toidu jaoks. Käpad on suuremad, et jääkaru püsiks paremini jääl ja kulgeks tõhusamalt vees.
Westbury ja ta kolleegid uurisid lähemalt neid jääkarude ja pruunkarude geene, mis teatakse olevat seotud karvastikuga, aga ka südame-veresoonkonna tööga.
Neil õnnestus tuvastada seitse geeni, mille eripärased variandid on jääkarul arvatavasti aidanud kohaneda eluga polaaraladel.
Analüüs näitas, et kuigi kaks karuliiki lahknesid lõplikult seniarvatust hiljem, umbes 70 000 aasta eest, oli järk-järguline aeglane eristumine alanud siiski võrdlemisi ammu enne seda.
Westbury ja kaasautorid kirjutavad oma uuringust ajakirjas BMC Genomics.
