"Päevane kogus keskmise energiatarbimise juures, mis oleks vaja ära süüa, on 80 milligrammi C-vitamiini," ütles Kuldjärv saates "Terevisioon". Selleks tuleks ära süüa väike õunakuhi, sest sõltuvalt sordist sisaldab õun C-vitamiini 100 grammi kohta keskmiselt kolm kuni viis milligrammi.

Võrdluseks sisaldab üks apelsin C-vitamiini umbes 40–50 milligrammi 100 grammi kohta. "Ehk süües üks-kaks apelsini või kolm-neli mandariini, saab normaalse koguse kätte," võrdles Kuldjärv.

Õuna suur C-vitamiinisisaldus on toiduteadlase sõnul levinud müüt. "Tegelikult õun ongi väga hea. Mida ei osata võib-olla nimetada, on polüfenoolid ehk natuke tuntuma nimega antioksüdandid," osutas ta. Viimased on tema sõnul väga kasulikud südame ja veresoonkonna tervisele.

Antioksüdandid jäävad Kuldjärve sõnul mahla pressides alles. "Mitte küll kõik, sest need on temperatuuritundlikud, aga neid ikkagi jääb," märkis ta. Vähenegi C-vitamiin oksüdeerub mahla pressimise protsessi käigus aga kiiresti ära: selle lõplik sisaldus mahlas jääb alla ühe milligrammi.

Mahla kuumutades tasub Kuldjärve sõnul jälgida kuldreeglit, et pärmid ja muud mikroorganismid hukkuksid. "Üle 80 kraadi kindlasti ei tasu minna. [...] Ma soovitaks lasta 80 kraadini, kuumutada üks-kaks minutit ja korras. Kuumalt purki ja kõik. Kindlasti mitte mahla keeta, sest temperatuuriga kõik head asjad hävivad," juhendas ta. Sama soovitus käib tema sõnul õunamoosi kohta.

Inimesed hindavad Kuldjärve sõnul üle ka hapude pohlade ja jõhvikate C-vitamiini sisaldust. "Pohladel ka üllatavalt C-vitamiini sisaldus ei ole nii kõrge. Samas nendes on erinevaid polüfenoole isegi kümneid kordi rohkem [kui õuntes]," võrdles ta.

Eestimaistest viljadest kõige C-vitamiini rikkam on kibuvits, mida inimesed palju ei söö. Teine supermari on Kuldjärve sõnul astelpaju, mida peab hapuka maitse tõttu millegagi kombineerima. "Tõeline aiahitt, millel on mitu kasulikku omadust, on mustsõstar. Seal on 180 milligrammi C-vitamiini 100 grammis ja kõvasti rohkem polüfenoole kui õunas," soovitas ta.