Maal leiab kuni kahe sentimeetri pikkuseks kasvavat kõrbe-karvkeerikut (Syntrichia caninervis) valdavalt külmemates kõrbetes ja steppides. Eestis on leitud liiki kasvamas vaid ühes kohas. Liigi vastupidavust on märgatud varemgi. Daoyuan Zhang ja Tingyuan Kuang Hiina teaduste akadeemiast otsustasid sambla taluvusvõime aga süstemaatilisemalt proovile panna.

Ajakirjas The Innovation ilmunud töös märgivad nad, et sammal uuesti kasvama hakata isegi peale seda, kui seda hoiti viis aastat -80 °C kraadi juures, mille vältel see pea täielikult läbi kuivas. Samal suutis vähemalt 30 päeva taluda ka -196 °C temperatuuri ja trotsida ka 500 greini (Gy) ulatuvat kiirgusdoosi. Sammal näis pärast inimestele surmavast kiirgusdoosist 100–125 korda suurema kiirgusdoosi saamist isegi paremini kasvavat.

Töörühma sõnul näitas nende töö varasematest katsetest veenvamalt, et sammal suudab taluda Marsi pinnal valitsevaid tingimusi vähemalt lühiajaliselt. Kõrbe-karvkeerik hakkas soodsamate olude saabudes uuesti kasvama ka juhul, kui temperatuur, rõhk, eri kontsentratsioon ja ultraviolettkiirguse foon vastas nädal aega Marsil nähtavale.

Töö kriitikud nentisid samas ajalehele The Guardian, et töörühm ei kasutanud sambla kasvualusena punasele planeedile iseloomulikku pinnast ja Marsi pinal tõuseb temperatuur üle 0 °C vaid haruharva. Lisaks vajab kõrbe-karvkeerik kasvamiseks vett. Sellegipoolest nägid nad katsed ühe esimese sammuna, mis näitab, kuidas oleks võimalik ühtaegu täiendada Marsi atmosfääri hapnikuga ja samal ajal rikastada planeedi kivist pinnast selle elusõbralikumaks muutva orgaanilise ainega.