Internetiühendus parandab vaimset heaolu mõnevõrra
Üle terve ilma 16 aasta vältel 2,4 inimese kohta kogutud andmed viitavad, et ligipääs internetile parandab mõnevõrra eluga rahulolu. Arvestades, kui suure osa inimeste päevast ja isegi ööst kujundab internetiühendus, on 8,5-protsendiline vahe aga võrdlemisi tagasihoidlik, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Varasemalt võis uskuda, et kohates uudist, mis algab fraasiga "teadusliku uuringuga avastati", tekib esmajoones uudishimu. Uuemal ajal võidakse kogeda seepeale aga ärevust. Teaduslikuma analüüsita võiks pakkuda, et mõiste teaduslik kannab autoriteetsuse kaalu. Midagi, mis välistab vaidlused ja paneb allegoorilisele lauale ümberlükkamatud tõendid koos lõplikke järeldustega. Nii võibki juhtuda, et keegi jääb mulje lõksu. Teaduses valitsev tegelikkus on midagi palju maisemat ja ebakindlamat.
Toodud fraasi mõju kujundab ka ajastu, milles vaidluste lahendamiseks ja poliitika suunamiseks kasutatakse teadusele rajanevaid või osutavaid väiteid. Sõnaga teadus kaasnevad avaldused võivad tunduda hirmutavad. Sageli vihjavad need võimalikule muutusele, mis tähendaks seni teadmatuses elanud inimestele väljakujunenud uskumustest ja tavadest loobumist või uusi väljakutseid. Seejuures aetakse segi või unustatakse, et muutusi soovivad poliitikud. Teadlasi huvitavad peamiselt vastused. Nemad poliitikat ei tee.
Tavainimeses segaduse ja rahutuse põhjustamises on oma mõju teaduslike leidude tausta mõistmise keerukusel. Alustades väidet fraasiga "teadusliku uuringuga avastati", võib lausuja tegelikult püüda vältida pikemaid, võib-olla üle jõu käivaid selgitusi ja konteksti avamist. Sellega asetatakse kuulaja passiivse vastuvõtja rolli, mis pole sugugi meeldiv.
Viimasega seoses peab arvestama digiajastule omase kiire teabe leviku põhjustatud ärevusega. Sensatsioonilised pealkirjad muudavad väidetavate uute teaduslike avastuste mõju tegelikkusest olulisemaks. See sunnib omakorda peale kiiret ja kriitikavaba kuulelikkust.
Mõnikord poleks ka midagi ette heita, kui soovitakse, et teadlastel ei oleks õigus. See tähendab, et neil pole kunagi automaatselt õigus. Kui nad aga tõele pihta said, võib see fakt ise osutuda ebameeldivaks.
Loodetavasti on sellega loodud vajalik sissejuhatus järgmisele uudisele. Nimelt "teadusliku uuringuga avastati", et interneti kasutamine mõjub hästi vaimsele tervisele ja kasuliku efekti võib võrrelda looduses jalutamise käigus saadavaga. Oxfordi Ülikooli interneti instituudi teadlaste avaldatud uurimistöö maht on muljetavaldav. Kokku küsitleti selle tarbeks 16 aasta jooksul 168 riigi umbes 2,4 miljonit elanikku vanuses 15 kuni 99. Küsimusi oli palju, igaüks loodud koguma killukese informatsiooni suuremast, inimese ja interneti suhestumise, mosaiigist.
Teadlased võtsid ette suure töö mitte selleks, et asuda tegema poliitikat. Neid ajendas soov vähendada otsustajate töölaual arvamuste, isoleeritud ja valitud faktide ning kuulujuttude hunnikut ja asendada see usaldusväärsemate teaduslike tõenditega. Teadlased arvestasid, et nende töö tulemus võib erineda domineerivatest arvamustest. Nende hulgas on kindlasti terake tõtt, aga samas ka palju pelgalt emotsionaalseid seisukohti.
Üks suur vaidlusi põhjustav teema on kindlasti sotsiaalmeedia mõju inimeste heaolule. Oxfordi teadlaste uurimuses ei kogutud tõendeid selle temaatika paremaks mõistmiseks. Uuringu eesmärk oli üldisem ja teadlased analüüsisid andmeid, et saada paremini aru, kuidas interneti kättesaadavus seostub inimeste heaoluga. Selle käsitluse haare meenutab meie riigi seisukohta, milles ligipääsu internetile võrdsustatakse inimõigusega. Samas ei öelda meil, et õiguslikult peab olema tagatud juurdepääs sotsiaalmeediale.
Teaduslikult karge ja kompaktne kokkuvõtte varjab erakordselt suurt tööd. Mahukas uuring keskendus kaheksale heaolu kajastavale dimensioonile, nagu eluga rahulolu, päeviti kogetavad negatiivsed ja positiivsed kogemused, kogukonna heaolu jmt. Andmete analüüsis rakendati umbes 34 000 statistilist mudelit. Kõige kiuste tõdetakse kategoorilise "teadusliku uuringuga avastati" asemel, et kogutud tõenditest ilmnes 85 protsendil juhtudel statistiliselt oluline positiivne seos internetiühenduse olemasolu ja heaolu vahel.
Heaolu kasvatava efekti suurus oli 8,5 protsenti võrreldes nendega, kellel internetiühendus puudus. Umbes viiel protsendil juhtudest mõjus interneti kasutamine heaolule negatiivselt. Antud sihtrühma enamuse moodustasid 15–24-aastaseid noored naised. Internetiühenduse olemasolu ei mõjutanud heaolu umbes 15 protsendil juhtudest.
Kardetavalt puutume peagi kokku järeldusega, nagu teadlased oleksid väitnud, et "ma pean internetti saama". Sisuliselt sarnaneb uuringu tulemus tõdemusele, et noa ja kahvliga söömine on heaolu huvides natukene eelistavam. Uuringus ei öelda, mida ja kui palju süüa. Selles ei käsitleta interneti teenuste sisu ega kasutuse kestvust.
Mingi vihje võib välja lugeda sellestki, et mõju heaolule on suhteliselt tagasihoidlik, arvestades, kui suure osa inimeste päevast ja isegi ööst kujundab internetiühendus. Ravimi kirjelduse allegooriat kasutades peaks interneti ühenduse puhul arvestama kahjulike kõrvalmõjudega noortele naistele.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"