Inimese Kuule toimetanud Apollo programmi peetakse üheks edukamaks riiklikuks arendusprojektiks. Rakettide ja kosmose uuringute jaoks vajalike seadmete ning teadmiste loomise ja kogumise majanduslikku mõju on hinnatud erineval viisil. Riigis, kus ka tasuta asjadel on hind, ei saa mööda kordajaefektist. Iga Apollo missioonidele kulutatud dollari eest sai USA majandus erinevatel hinnangutel tagasi umbes seitsme- kuni 14 -kordse kasu.

Kasumlikkust hinnatakse loodud tehnoloogiliste edusammude, uute teaduslike teadmiste, inseneri- ja arvuti valdkonna hariduse ning innovatsiooni kiirendamisena paljudes muudes sektorites. Apollo programm lõppes umbes poole sajandi eest, kuid Kuu külastamisest tõusnud tehnoloogilised edusammud mõjutavad meie elu iga päev maiste ja kosmosesse viidud materjalide ning tehnoloogiate näol.

Apollo programmi kui eduka teadus- ja arendustegevuse investeeringu kõrvale tuuakse tihti ka teine praeguseni ulatuva olulise mõjuga innovatsiooni näitena tuumapommi valmistamiseks ellu kutsutud Manhattani projekti.

Rahvuslikust pühendumisest kõneleb nimetatud programmidele panustatud osa riigi eelarvest. Manhattani programmile panustati tippaastal üks protsent föderaalsetest kulutustest ja Apollo programm sai koguni 2,2 protsenti. Võttes arvesse kummagi programmi kestust ja inflatsiooni, moodustas nende osa mõlemal juhul sisemajanduse kogutoodangust 0,4 protsenti. Seejärel oli näha kordaja mõju majanduskasvu näol.

Suuremal osal inimestest pole aga ilmselt Kuule asja ja mitte keegi ei soovi tuumasõda. Antud kitsas fookuses ei paista kumbki ettevõtmine kasulikuna. Fookusest väljajäävat osa nimetatakse mõnikord eksternaalsuseks ehk väliseks mõjuks või tagajärjeks. Sellega viidatakse tegevusest tulenevatele kuludele või tuludele, mis mõjutavad teisi, kes polnud vahetult antud tegevusse kaasatud.

Välismõjudest räägitakse enamasti siis, kui need on põhjustanud soovimatuid tagajärgi. Näiteks kui ettevõte toodab kaupade valmistamise kõrval ka saastet. Kuigi need ei ole tehase tegevusega seotud, võib kohalik kogukond reostuse tõttu kannatada terviseprobleemide või keskkonnakahjude näol. Sellisel juhul öeldakse, et tehas privatiseerib kasumi ja sotsialiseerib kahjud. Mõnikord tõuseb kasu ka ülejäänud kogukonnale, mille ettenägemine osutab heale investeeringule.

Üks maailma ettevõtluse nutikamaid tundjaid, investeerimislegend Warren Buffett võrdles nädalavahetusel tehisintellekti omaaegse Manhattani projektiga. Ta oli varem tõdenud, et omal ajal lasti tuumapommi programmiga džinn pudelist välja, misjärel põhjustas see palju pahandusi. Selle jõud ajavat Warren Buffettile praeguseni hirmu nahavahele.

Nüüd olevat teine samasugune teomees valla pääsenud. Lisaks sellele, et ta ei tea ühtegi võimalust, kuidas džinni pudelisse tagasi saada, meenutavat tehisintellekt seda teist jõudu. Buffett pakkus, kuidas ka TI puhul võib juhtuda, et me võime soovida tagantjärgi džinniga kohtumise vältimist või võib see teha imelisi asju.

Lähipäevadest leiab omaaegse Manhattani projektiga teisegi huvitava seose. Facebooki omanik Meta panustab jõuliselt TI-programmi arendamisesse. Sealset TI-arendust juhtiv Yann LeCun märkis hiljuti, et firma kasvatab oma TI-mudeli arendamiseks vajalikku arvutiparki miljoni Nvidia protsessorini. Juurde hangitava raudvara maksumus olevat võrreldav omaaegse Apollo programmiga. Võib-olla küsis ta hinnangut TI käest, sest see võrdlus on ekslik.

Meta TI-platvormi tehtava investeeringu suurus on 30 miljard dollarit. Aastatel 1960–1973 olid Apollo programmi kulud praeguses arvestuses umbes 145 miljardit dollarit. Mõned eksperdid osutavad, et Meta panus on enam-vähem samas suurusjärgus Manhattani projektiga.

Psühhiaatrias kasutatakse inimeste alateadvuse ja emotsionaalsete reaktsioonide uurimiseks sõnaassotsiatsiooni testi, mille käigus palutakse patsientidel reageerida juhuslikele sõnadele esimesega, mis neile pähe tulevad. Spontaanne reaktsioon võib avastada inimesi vaevavaid sügavamaid psühholoogilisi konflikte, hirme või lahendamata emotsioone. Huvitav, mida reedavad nutikate inimeste TI mõttesillad tuumapommi ja kosmose vallutamisega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".