Thomas Malthus ennustas 18. sajandil alanud tööstusrevolutsiooni tiivustatud linnade ja lisanduva rahvastiku eksponentsiaalse kasvu põhjal, et kui inimeste arvukust ei asuta ennatlikult reguleerima, tehakse seda sõdade ja haigustega. Toidu tootmine kasvas ju toona lineaarselt ehk inimeste lisandumisest aeglasemalt. Heaolu kasvu üle rõõmustav avalik arvamus pidas muret põhjendamatuks ja väitis vastu, et inimesed lahendavad kriise teaduse ja innovatsiooni abiga.

Neil oli õigus. Põllumajanduses asendusid hobused traktorite ja suurte sahkadega, põllumaad võeti juurde ja arenes toiduainetööstus. Möödunud sajandi alguses kasvasid uuesti pinged, vallandusid revolutsioonid ja maailmasõda ning inimestele meenus uuesti Malthuse hoiatus. Ent just siis leiutati kunstväetis ja taaskord suutis inimkond pudelikaelast välja rabeleda. Seejärel tuli järgmine suur sõda, jõuti naftakriisini, kohtuti mitme üleilmse majanduskriisiga jne.

Ometi kaasnes iga kriisiga nutika kohanemise faas. Leiti uusi rahvusvahelisi koostöövorme, parandati energiatõhusust, töö muutus arvutite ja automatiseerimise asemel üha rohkem vaimseks, inimesed kogunesid üha suurematesse linnadesse, kus oli küll kallim elada, aga see-eest oli kõike rohkem jne. Ent ka probleemid ei maganud. Seoses vähese liikumise, sotsiaalse isolatsiooni, psüühilise stressi, vaimse töö ülekoormuse ja ühiskondade vananemisega sündisid uued eksistentsiaalsed probleemid.

Võimalik, et käesolevat kriisi leevendavaks innovatsioonile rajanevaks lahenduseks on inimesi mõttetöös aitav, siis vabastav ja lõpuks ületav tehisintellekt. Arenguloo senistes kirjelduses on tähelepanu keskmes kriisidest väljarabelemised.

Vähem märgatakse muutuste ja sealhulgas innovatsiooni tempode kasvu. Seda on aga pelgalt viimasele tosinale aastale tagasi vaadates lihtne täheldada. Üpris lühikese aja jooksul leidsid aset maailma raputanud finantskriis, siis koroonapandeemia ja nüüd Ukraina sõda, kriisi Lähis-Idas, enneolematu poliitiline polariseerumine riikides ja riikide vahel jne.

Seda hoolimata sellest, et inimeste elukvaliteet ja üleüldine elatustase on jätkuvalt paranenud. Heaolu parandamisele suunatud uute tehniliste lahenduste ja teenuste lisandumise tempo tõttu puudub terviklik ülevaade. Uus normaalsus on tunda end krooniliselt ajast maha jäänuna. Ometi on inimesed pea kõikjal maailmas õnnetumad ning rohkem mures, tujutumad, ükskõiksemad, hingetud ja kogevad väärtuste kriisi. Maailm tundub eest ära jooksvat. Varasemalt üpris selgepiiriliselt planeeritava elu asemel on isegi lähitulevikku raske ennustada.

Muretsemiseks on põhjust. Seda enam tasub olla aga tähelepanelik järgmiste oluliste muutuste suhtes. Kui inimene ise neid ei märka, tasub järgida, millest kõnelevad teised, vahest teadjamad inimesed ja organisatsioonid. Sellega seoses peab treenima kriitilist meelt. Lihtsa harjutamise näiteks võib mainida Elon Muski. Samas tasub arvestada ka tema kui tehnilise innovatsiooni köögipoolt nägeva juhi arvamusega.

Musk avaldas äsja arvamust, et uute tehisintellekti mudelite võimekus ületab juba järgmise aasta lõpuks inimeste intellekti. Pudelikaelaks pole inimeste toitmine, vaid masinate vajaduste rahuldamine piisava elektri ja riistvara tarnetega. Suuremas pildis on ekspertide seas inimest ületava TI saabumist aastakümnete kaugusele paigutavate ennustuste seas kasvanud umbes aasta-paari kaugusele osutavate arvamuste osakaal.

Maailmas 2000 suure ettevõtte juhtide tulevikuennustuste põhjalt regulaarseid raporteid koostatava 2024. aasta kokkuvõttest selgub, et 41 protsendi tippjuhtide arvates väheneb järgmise viie aasta jooksul TI rakendumise tulemusel nende organisatsioonides inimeste arv. Umbes sama paljud peavad võimatuks, et tehisintellekti tõttu koondatud töötajatele leitakse asendustööd.

Sarnaseid ennustusi on tehtud mitmetel foorumitel ja avaldatud teadusartiklites. Väljakutse tõsidusele viitab aprilli alguses loodud maailma suurtest IT-ettevõtetest koosnev konsortsium, mille eesmärk on uurida, kuidas tehisintellekt muudab töökohti ja töötajatelt eeldatavaid oskusi ning mida nad peavad karjääri jätkamiseks tegema. Konsortsiumisse kuuluvad teiste seas Microsoft, Google, Intel, IBM, SAP, Accenture jt.

Raportitest pole puudust. Jaapani suurim telekomi ettevõte NTT avaldas esmaspäeval oma nägemuse. Pool aastat koostatud üksikasjaliku analüüsi kokkuvõte esitab heaolu jätkumise eeldusena inimkonnale ja selle organisatsioonidele tõsiseid väljakutseid. Neis ebaõnnestumine võib lõppeda demokraatia ja tsiviliseeritud kokkulepete kokkuvarisemise ja sõdadega, ennustatakse antud raportis. Sellega seoses meenub taaskord Thomas Malthus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".