Ära saadetud aasta pakkus paljudele rõõmu ja tõi teistele kurvastust. Esimesi vaevamata olgu viimaste lohutuseks meenutatud, et kõik on mööduv, nagu läinud aastagi. Mõned muutused kulgevad aeglasemalt. Paljuski seisneb põhjus inimeste pikatoimelisuses. Alanud aastal võib inimese suhteline aeglus tõusta päevakorda seoses tema tööd prooviva tehisintellektiga. Andkem aga sellele teemale aega.

Teisalt ei tohi unustada, et aeglussesse peituvad paljud muutused, nagu kaalutõus, vananemine ja kirjaoskuse asendumine piltidega. Vahepeal kasvas pea märkamatult üles ja asus vastutavatele ametitele põlvkond, kelle kirjaliku suhtluse sõnalist vaesust asendab emotsionaalne rikkus.

Algus oli märkamatu, kui 1982. aastal USA-s Carengie Melloni ülikooli arvutiteaduste professor Scott E. Fahlman mõtiskles, kuidas toona veel lapsekingades tekstipõhises elektroonilises suhtluses eristada kirjutaja emotsioone, et lugejad ei eksiks võtma nalju tõe pähe. Nalja olemus rajaneb spontaansusel ja vihjetel, ilma et nalja tegemise soovi kavandatakse ja ette kuulutatakse. Toonase tehnoloogia tõttu oli valida tähemärkide vahel. Sündis kooloni, sidekriipsu ja suluga sõbralikku emotsiooni kajastav naerunäo ikoon ehk emotikon.

Suhtluse emotsionaalne mitmepalgelisus väljendub olulises osas mittesõnalise teabevahetusena. Selle väljendusena lisandus peagi arvukalt rõõmsamaid, kurjemaid ja kurvemaid kontekste tähistavaid kirjamärkidest konstrueeritud tüpograafilisi pildikesi. Sellest hoolimata on emotikonidega edasiantav infohulk piiratud. Lisaks sõltub nende mõistmine ja tõlgendus kokkulepetest ning kultuurist. Jaapanis arenes sõnadest kao ehk nägu ja moji ehk täht kamoji-fenomen, milles paljudest kirjamärkidest jadadesse püüti kodeerida keerulisemaid visuaalseid sõnumeid.

Kui arvutite areng jõudis graafilise kasutajaliideseni, oli vaid aja küsimus, kuni tähemärkidest sümboolikat hakkasid asendama visuaalselt rikkamad pildikesed naervatest või pahastest nägudest banaani, televiisori ja fekaalini. Tekstilise teabe edastamine allus rahvusvahelisele standardile, tänu millele edastati tähed, numbrid ja kirjamärgid muutmatult kõikidesse keelekeskkondadesse. Tagamaks pildiikoonidele samasuguse muutumatuse, lisati peagi needki ühtsesse kooditabelisse.

Aastal 2010 sai endale rahvusvahelise sõnumi standardi naeratavat sefiirikooki meenutav pruuni värvi pildike, ametliku nimetusega pile of poo. Neli aastat hiljem lisandus sümbol, mida kirjeldatakse kui vaataja poole suunatud käe tagumine külg sirgeks aetud keskmise sõrmega. Inglise keeles leiab ikooni otsides fraasi middle finger, kuigi samas keeleruumis on levinum f-sõnaline vorm. Inimestel on palju mõtteid, mida teineteisele öelda.

Eristamaks vanu kirjamärkidest sõnumivürtse, võeti eeskujuks Jaapani mobiilsides levinud anime-kultuuri sugemetega raamistik, milles sõna e tähistab pilti ja koos kirjatähte tähistava moji abil asuti graafilisemaid ikoonikeelseid sümboleid nimetama emoji-deks.

Küsimus on harjumises. Seda nii pilt-sõnade tõlgenduse, tagamõtte kui ka tõsiseltvõetavuse osas. Esialgne soov vältida kuivadest sõnumitest nalja päädimist vihasündmuseks on võtmas nii tõsiseid vorme, et osapooled paluvad sõnumeid tõlgendama kohtusüsteemi. Eelmisel aastal algas USA-s kohtuvaidlus kunagises Twitteris avaldatud raketi, tõusujoones andmegraafiku ja rahakoti emojide tähenduse üle. Need oli lisatud spekulatiivse väärpaberi sõnumi juurde.

Nüüd püütakse siis klaarida. miks uskus kaebaja, et tegemist on väärtpaberite kasvule ja kiirele rikastumisele vihjava sõnumiga. Samas kui see võis olla mõtisklus rakettide hinnatõusust või lihtsalt modernsetest aegadest kõnelev visuaalne esteetika.

Alanud aasta peaks avama, mida kohtunikud sellest välja loevad. Ilmselt ei sünni veel lõplikku ja emoji-keelset suhtlust standardiseerivat kohtulahendit. Nagu öeldakse, üks pilt võib sisaldada tuhandet sõna.

Eesootavale keerukusele viitab teinegi eelmisel aastal alanud vaidlus, milles tõlgendatakse kavala näoga kuu kujutise sõnumit. Selline emoji esines ühes probleemidega koormatud ettevõtte majanduslikku olukorda kirjeldavas säutsus.

Lisaks mitmeti tõlgendatava ilmega kuu kujutisele lisandub sõnumi infovoogu vastaja isik. Avalikkusele tuntud investor oli teadaolevalt panustanud üpris suure summa nimetatud ettevõttesse. Kohtusse edastatud kaebuses väidetakse, nagu oleks mees andnud mõista, et teab midagi kavalat ja firma väärtus tõuseb peagi kuuni. See ka juhtus. Peamiselt tänu antud tõlgendusele, mitte majandustulemustele. Säutsu kirjutaja teenis üle 60 miljoni dollari. Raha pärines kaebajatelt.

Kohus võttis kaasuse menetlusse ega nõustunud, et kavala näoga kuu midagi ei rääkinud. Kuivõrd tähendas see sama saatjale ja vastuvõtjale, jääb kohtu otsustada. Juriidikas on olnud probleemiks seaduse teksti koostajate mõtte tõlgendamine. Piltsõnumite kaasamine otsustusprotsessidesse lisab uusi emotsionaalseid dimensioone.

Olgu meenutatud, et pärast Twitteri ostu vastas Elon Musk ajakirjanike päringutele pruuni naeratava koogikesega ja saatis reklaamijad keskmise sõrmega kirjeldatud teekonnale. Arvestades, et esimesel Twitteri omandamisele järgnenud päeval saabus ta ettevõtte peakorterisse kandes kaasas vetsupotti, võib arvata, et tal on sõnadest puudus. Mõte aga loeb.

Alanud aastaga seoses soovin kõigile palju Päikest! Soov ei sisalda nahavähki, ikaldust ega päikesetormides kahjustatud elektroonikat.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".