Dinosaurused lühendasid tänapäevastegi imetajate eluiga
Inimene võib elada üle saja aasta. Aga miks siis mitte juba mitusada või isegi tuhat aastat? Kilpkonnad elavad mitmesaja aastaseks, samuti polaarhai, aga ka selline limus nagu islandi hiilakarp.
Nüüd väidab üks Portugali päritolu Briti teadlane, et inimese ja teiste imetajate pikaealisusele on piirangud seadnud juba dinoaurused.
Imetajate eellased elutsesid Maal saurustega kõrvuti, kuid enam kui saja miljoni aasta jooksul täiesti sauruste varjus. Saurused olid imetajatest suuruse ja jõu poolest üle ning imetajate elu oli kibe.
Imetajate ellujäämisstrateegiaks oli saada võimalikult noores eas võimalikult palju järglasi. Pikk eluiga pärast esimeste järglaste saamist ei olnud evolutsioonilises mõttes siis aga enam nii väga tähtis.
Birminghami Ülikooli vananemise genoomika professor João Pedro de Magalhães kirjutab ajakirjas BioEssays, et sellises olukorras lülitusid imetajatel tõenäoliselt välja ka pikema elueaga seonduvad geenid, näiteks geenid, mis reguleerivad kudede taastumist või DNA parandamist.
De Magalhães möönab, et inimene ise on imetajate seas üks pikema elueaga liik, nagu ka mõned vaalad ja elevandid.
Kuid paljude muude loomarühmadega võrreldes on kõigil imetajatel näiteks taastus- ja regeneratsioonivõime suhteliselt tagasihoidlik; kui sisalikule kasvab uus saba, siis imetajale mitte.
Ka ei esine paljudel roomajatel ja kahepaiksetel peaaegu kogu elu jooksul mingeid erilisi vananemise tunnuseid, imetajatel aga küll.
Ilma sauruste ajast pärit geneetiliste piiranguteta võiksid samalaadsed taastumisvõimed olla ka enamikul imetajatest, samuti võiks enamiku imetajate eluiga olla praegusest pikem.
De Magalhães tunnistab, et tema idee on praegu alles hüpoteesi tasemel, kuid loodab, et edasised uuringud võivad tuua suuremat selgust.
